Tallinna Sügisjooks

Nonii, täna siis mõned tunnid tagasi oli järjekordne võimalus ennast proovile panna eesti jooksjate konkurentsis. Toimus järgjekordne ja aasta aastalt kasvav sügisjooks saku suurhalli juures. Võistlejaid kokku mingi üle 6000 vist. Neist kuskil 500 ringis 21km rajal ja suur enamus 10km rajal. Tammedest näitas sisukust üls vaid Erik kes otsustas minna 21km rajale. Tulemust tal kahjuks ei tea. 3 minutise eduga võitis Loskutov nagu arvata oli.
10km jooks aga tõotas orienteerujatele tulla väga põnev. Stardis oli suur osa eesti orienteerujate koorekihist. Omajagu oli saanud ennast kuuma gruppi startima, mõned pidid rünama ka tagant poolt. Endal enne jooksu eesmärkidena kindlasti oli Aadli võitmine ja siis veel Silver ja Lauri. Enne kõike ikka Aadli kurat. Aja olin sättinud omale a ja b plaaniks st ideaalis alla 35 minuti ja b plaanina sobis mulle ka kaotus alla 10 minuti maailma rekordile (26.17).
Stardis oli tore jälgida keskendunud ja ühendunud jooksuhuvilisi. Kõik plaksutasid usinalt vastu jalgu. Ei tea miks, ju mingi uus mood. Arvatavasti nähti kuidas Paša seda tegi ja kõigil tuli ka kohe teha. Ei näinud mina MMi 10km stardis et keegi nii oleks tinud ja ei hakanud ka nüüd siis mina seda tegema.
Jooksu alguses takerdusin hetkeks gruppi, mingite naiste taha kinni aga esimesel võimalusel kiirendasin ennast kuskil 15. positsioonile. Algus oli kiire. Ees nägin orienteerujatest ainult Assorit ja Ollet. Esimene kilomeeter 3.10. Siis hakkas tempo langema. Chief, Aadli ja Lauri möödusid minust aga olime kõik ilusti ühes grupis. Lauri üritas isegi juhtohju võtta seal. Assor ja Olle olid juba omajagu ees. Minul hakkas juba vaikselt järjest raskem. Teine kilomeeter 3.22. Vaatasin kella ja mõtlesin et issand jumal, 30 minutit sellist kannatamist veel on küll surm. Chief libises eest ära mul juba korralikult. Aadli, Lauri, Silver ja Heiti olid korralikult koos. Kolmas kilomeeter 3.30. Tore - nimetaksin seda mitteametlikuks 3 km isiklikuks rekordiks. Päriselt ainult 3km jooksnud siiski ma pole. Sõjaväes 3,2 surusin hädise 11.54ga.
Neljandal kilomeetril juhtus see mis juhtuma pidi. Täielik haamer. Tempo langes tohutult ja inimesed hakkasin korralikult mööda jooksma minust. Vahetult enne 4km silti jooksid lootusetult eest ära kõik kellga koos olin. Aeg neljandal kilometril 3.43.
Jooks oli nüü juba väga vaevaline, kiirust polnud üldse ja järjest jooksid mehed üks haaval mööda. Väga raske. Kuskil seal taga sirgel jooksis mööda Rain. Ei suutnud talle tuulde võtta. Viienda kilomeetri aeg 3.49. Õudne tunne oli nendel hetkedel - grupp kus olid Lauri ja Silver tundus lootusetult läinud olevat. Aadli oli neil veel omakorda eest ära korralikult. 5km sildi juures sai vett näkku visata. Juua ei julgenud kuna kartsin, et lööb rütmi lootusetult sassi.
Peale joogipunkti hakkas kergelt mugav jooksurütm taas sisse tulema. Ees olevad seljad hakkasid vähehaaval lähenema. Kuues kilomeeter 3.44. Nüüd oli juba tunne sees täitsa hea. Otsustasin ees olevad kaks könni olemisega valgete särkidega meest kinni võtta prooviks. Ülesanne läks edukalt ja suheliselt lihstalt. Nüüd polnud enam midagi. Järgmine rong oli juba 3 meheline, kus olid Rain, Silver ja Lauri. Otsustasin neile jägi jõuda enne finisit. Kuskil 500m pärast olin neile juba päris lähedal, siis vaatas Lauri selja taha ja otsustas kiirendada. Rainist ja Silverist sain kiiresti mööda ja natuke maad hiljem olin ka Lauril kõrval. Seitsmes kilomeeter 3.37.
Lauri ei jõudnud kaasa tulla. Kuulsin küll hingeldamist selja taga aga see osutus tundmatuks jooksjaks. Kuskil 7,5km peal sai mu vahekiirendus taas otsa. Või siis vähemalt mugav tunne minus asendus sellise tohutu kannatamise tundega. Jooks läks väga vaevaliselt. Peale 8km peal olevat joogipunkti ja kõik neid piltilusaid tüdrukuid kelle teenustest pidin loobuma oli juba väga valus tunne jalgades ja hingamisteedes. Kaheksas kilomeeter 3.36.
Sirge peal oli ilmselge, et Aadlit kätte ei saa. Kahju. Aga sellel hetkel oli mulle olulisem, et tagant minust mööda minema ei hakata uuesti. Jube vastik sirge oli üheksandal kilomeetril, see mõjus vaimselt tapvalt. Kilomeetri aeg 3.42. RASKE ON!
Sisse keeramine kaubanduskeskuse tagustele aladele. Viimane kilomeeter. Peaks nagu kõik endast veel välja suruma. 800m enne lõppu jookseb must mööda NAINE. See oli täielik katastroof. Ja ma isegi ei jõudnud talle korralikult tuulde võtta. Kannatasin vaevaliselt, et keegi veel ei läheks. Eelviimasele sirgele jõudes kiirendasin nii kus suutsin. Sain veel naisele kõrvale ja lõpusirgel ainult sõin valu ja üritasin naisele ära teha.
Peale finisijoont vajusin põlvili reklaamplakatite juurde, kus oli igati meeldiv päiksevari. Mis siin salata - peale sellist jooksu on küll finišis mõte peas, et kuradi hea, et see läbi sai. Aeg 35.51 näitab ühelt poolt, et kõige hullem polnud. Mõnes mõttes tuleb rahule jääda, sai ju nii mõndagi meest võidetud. Aga samas see tunne, mis rajal oli teatud kohtades ja see tempo mis seal oli tekitavad küll mõtte, et kas see 35 minutit oli nii kaugel?
Jooksu ametlikke tulemusi ei tea aga niipalju kui tean siis võib küll öelda, et eesti orienteerujate jooksutase üldist eesti jooksjate olukorda vaadates on ikka suhteliselt korralik. Esi 60-70 seas oli oma 10 orienteerujat kindlasti. Minu ees oli neid juba 6 ja mina olin üldarvestus kuskil 33-35. Aga ruumi veel on. Nüüd tuleb aint sihid paika panna, et aasta pärast minut selle aasta ajast näpistada.
Mõtteainet aga pakub see tunne mis jalgades oli peale jooksu. Peale 10 minutist sörki ja korralikku venitamist sain sellest küll lahti aga 25. sept Berliinis ma kahtlen, et see valu ainult neljakordistub.