Seekord joosti järgmise aasta teatejooksu (Himmelbjerget — taanlaste jalamilt kõige kõrgem (120 m) mägi) kõrvalmaastikul. Tõusu oli tõepoolest küllaga, aga tehniliselt mets midagi eriti üllatavat ei pakkunud — nähtavus oli üsna hea, tuli vaid jälgida, et õigel kõrgusel oled. Roheline on siiski päris tihe, eriti tumedam.
Ise jooksin ma maratoni eel suht rahulikult, kuid siiski ennast mitte tagasi hoides. Seega oli mulle suur üllatus, et parimad mind 12 minutiga võitsid — viga kogunes mul kokku ehk 3 minutit. Enesetundel polnud viga, kuigi rinnus oli sügavalt hingates natuke valus. Õhtu oli külm, õnneks oli mul piisavalt riideid kaasas.
5 kommentaari:
Jürgen!
Käi Taanis kõvasti orienteerumas, hangi võimalikult palju MM-i maastikele sarnaseid kaarte ning "kuula maad", kus oleks hea kevadel laagrit teha.
Jürgen ja Pets!
Jään huviga Berliini muljeid ja analüüsi ootama. Kõvad vennad olete. Müts maha! 2:46 on väga aukartust äratav. Pets, loodetavasti suudad Euromeetinguks kosuda. Kui järgmiseks aastaks seltskonda otsite siis on üks huviline minu näol olemas.
wew
Pets!
Riskida kindlasti ei maksa. Samas, kui oled vähegi võimeline jooksma siis kogemuse mõtes võiksid ikkagi sprinti ja teadet joosta. Usun, et sa ei ole nii kõvas konkurentsis varem võistelnud. Kohal on ikkagi valitsev maailmameister - Wingstedt e. Winku.
Kle, kas see maastik ei olnud siis ligilähedane sellega kus me võistlesime tookord? sest too oli minu meelest küll päsis raske, aga noh, minu meelest..
Võta lennukile mõni hea kaart kaasa, viskan ka mõne pilgu peale. Viimasel korral Taanist lahkudes pidin kõik kaartid minema viskama, tekitasid ülekilosid.
Munkebjergis oli ikka raskem — risusem ja tihedam. Ja seal oli maapind pehme tõusudel. Siin on põhi täitsa kõva ja risu ka nii palju ei ole — tõusud on aga veel suuremad. Tehniliselt ei olnud minu meelest kumbki midagi hullu.
Ja kõikidele fännidele: Maratoni jutt on kohe-kohe valmimas.
Postita kommentaar