Rootsi MV

Pühapäeval lõppes Rootsi MV lühiraja ja teatega (rootslased korraldavad oma MV 10 päevajooksul, alustakse tavarajaga, ainult pikk rada ja sprint joostakse kevadel eraldi) Toimumispaigaks Dalarna maakonna lõunapiiril asuv Avesta. Enne eelmise aasta Västeråsi MM-i käisime kõrvalmaastikel isegi paarkorda trennis ja korra võistlemas. Maastik oli karm - ülitehniline, kohati megakivine ja paiguti väga ebameeldiva pinnasega (munadeni ulatuv mustikas, marjad nagu tikrid). Minu õnneks sai päev enne teadet päevakuna joosta lühiraja A-finaali. KURAT, ma suutsin 18 KPst läbida vaid 12. No, ei saa sellisele maastikule nõrga keskendumisega peale minna. Mind karistati ikka igas elemendis. Vältides täielikku agooniasse langemist, panin kompassi peale ja roomasin suurele teele välja ja sealt kiiresti koju (mööda teed loomulikult). Pettumus oli suur, kuid teadsin, et selline ülesraputus mõjub enne võistlust hästi. Lühiraja võitis prantslane Damien Renard (OK Denseln), Peter Öbergi (OK Hällen) ja Nils Olssoni (Stora Tuna) ees. Raske rada kajastus ka tulemustes, kolmanda koha võitja on tehniliselt perfektselt liikuv „veteranorienteeruja“. Samuti oli üllatav Renardi võit, kuigi tema on omale nime teinud tippsprinterina (enam-vähem Aadliga samal tasemel) ja võitis Jaapanist teate hõbeda.

Teade. Start 9.30 (sai juba kinnastega sooja tehtud). Rada 10,4 km., stardis ligi 120 neljaliikmelist võistkonda. Juba esimestest meetritest oli selge, et maastik on sama nõudlik, kui lühirajal. Tegin unelmate stardi, tänu heale kaardikontaktile läbisin 1. ja 2. KP ideaalselt. 3KPs olin viies. Järgmisel lühietapil kaotasin lugemisjärje ära ja laekusin valesse hajutusse. Sinna läks u. 1,5 minuti jagu aega. Ilusast algusest ja liidritest ei olnud enam haisugi. Kuni vaateKPni kulges jooks positiivselt. Astusin küll kahel korral teravate kivide vahele, kuid muidu olin igati eeskujulik kividel liikuja. Tõenäoliselt individuaalvõistlusel sellist tempot kivide peal ei suudaks aretada. Võistluskeskuse (4,5km) läbisin ligi 2´ kaotusega. Umbes 6-7 km. hakkasin uuesti esimese grupi lõpu nägema ning tänu hajutusele õnnestus ennast sinna sisse istutada. Hiljem selgus, et samas hajutuses oli ligi 20 meest minema saanud ja meie rong oli teine suurem seltskond. Minu ümber sebis palju tippklubide tegelasi (Orion, Malungs, Stora Tuna), mis mõjus väga innustavalt ja positiivselt. Suuri apse ma rohkem ei teinud, oma hajutused võtsin ära. Finišis oli kaotus 3´ja 31. koht. Aeg 68´ (korralik teade ikkagi, Soomes olid mingid 45´-50´ vahetused). Kuigi 4 KPst oli kahju siis jäin oma jooksuga rahule, eriti positiivne oli füüsiline tase, sest kartsin, et ei suuda sellel maastikul esimeste tempot hoida. Õnneks läks vastupidi. See aasta olen Rootsis jooksnud kolm korraliku esimest vahetust, kuid alati on midagi säravast sooritusest puudu jäänud. No, hitt ei tule kergelt. Äkki 25 Mannal.

Äkki ma suudan isegi kaardi kunagi üles panna. Lubasin ka MM-i kaarte. Äkki järgmine nädal.

Täna Uniküla päevak. Tehke trenni!