08 aprill 2009

Hooaja avastardid

Kuna juunis joostakse Soomes Põhjamaade Meistrivõistlused ja 2 MK etappi, siis olen otsustanud sellel kevadel orienteerumisstarte koguda soome lahe põhjakaldal. Need võistlused olen ka valinud hooaja peaeesmärkideks. Seda ennekõike just seetõttu, et soomes on väga lihtne harjutamas käia erinevalt Hungarist, kus joostakse MMi.
Soomes võistlemas olen ma oma elu jooksul käinud väga vähe ja seetõttu oli starti minnes ka ainukeseks tõsiseltvõetavaks eesmärgiks korralik puhas orienteerumissooritus. Kuna esimesel päeval oli stardiprotokollis ca 80 ja teisel päeval ca 150 meest, siis võtsin ka numbrilise sihi joosta 30 parema hulka. Kuna mõlemad päevad olid lühirajad ja minu kaks jooksu Soome Meistrivõistluste lühirajal on lõppenud fiaskoga, siis tundus 30 hulka pääsemine ka kaunis optimistlik plaan.
Laupäeval pakuti välja 6,5km pikkune rada. Ilm oli kevadiselt jahe aga päikseline. Maastikul oli kohati veel omajagu lund, kuhu esimesed startijad said siis kujundada oma nägemuse parimast liikumisteest.
K punkt oli kohe stardis ja suurt mõtlemist polnud, panin kohe enda jaoks kiireima mugava tempoga. Kuigi tagant startijatel oli ilmselge eelis lumme joostud lohade tõttu ei saa väita, et orienteerumisülesanne on selle tõttu liiga lihtne olnud. Teise punkti juures rabistasin kohe võistluse esimese vea. Ei saa öelda et kiirustamisest, lihtsalt natuke ebaõnne ja kehva kaardilugemist. Neljandasse punkti minnes võtsin viletsa teevaliku ja oligi juba minut liidritele ära antud. Edasine teekond sujus mugavas orienteerumistempos, kuni 10. punktini. Peale kraaviületust oli valik minna vasakult mööda teed, raiesmikke ja siis otse tõusu või siis paremalt mööda teed ja siis piki mäge. Otsustasin vasaku variandi kasuks, kuid hakkasin endas kohe kahtlema ja seetõttu üritasin viga kompenseerida jooksukiirusega. Arutu kihutamine lõppes aga raiesmikul minu kohta suhteliselt ränga jalaväänamisega. Ütlesin paar roppu sõna ja üritasin paaniliselt kiirust üleval hoida aga külmas lumes ja vees maha jahtunud hüppeliiges oli ikka väga valus. Kõige raskem oli mäest alla joosta. Kuna eelnev võistlus oli siiski läinud piisavalt kindlalt siis üritasin iga hinnaga lõpuni joosta ja kuskil 11 punkti juures olin jalavalust üle saanud. Mägedest alla jooksin siiski väga ettevaatlikult kuid õnneks suuri mägesid rajale ei sattunud. Raja lõpus oli paar lühikest etappi, mis lahenesid lausa võluväel. Jõudsin lausa rajal mõelda, et kui imelist need punktid mulle sülle jooksid. Ju siis ikka parematel on rohkem õnne.!?
Olles finišis komposteerinud, kõlas spiikeri kommentaar: "Ja kärki vaihtu".
Lõpuprotokollis platseerusin neljandale kohale, kaotust võitjale natuke üle minuti. Rajal tundus küll, et ilma väänamata oleks juba minuti kiiremini jooksnud. Kurat seda teab. Tundub, et kompenseerisin ikka korralikult seda väänamist ka.
Õhtul läks jalg ikka nii kuradi paiste ja valusaks, et kõndimisega oli probleeme. Pühapeäval starti ei läinud. Esmaspäeval ei teinu ka suurt midagi peale kerge kõndimise. Teisipäeval sõitsin rattaga ja tegin jõutrenni. Suutsin hüppenööriga hüpata ja tegin ka väänatud jalaga kükke. Vähemalt esimene paranemine on kiire. Peale selle loo postitamist lähen Tarmaku öisele. Jooksen esimesed sammud... kohe maastikul. Miks ka mitte.
Kahju on, et ei saanud pühapäeval startida. Tase oli palju tugevam ja tihedam. Oleks saanud oma tegelikku taset paremini hinnata. Praegu jääb mingi kahtlase väärtusega neljas koht, mis võibolla oli õnn. Võibolla oleks pühapäeval julma sauna saanud. Kurat seda teab.
Ka see nädalavahetus pakub 3 starti Soomes. Esimene on Kevätyönviesti, mis on Turu ümbruse klubidele oluliseim tasemeproov enne Tiomilat. Pühapäeval sörgin Saaristorasti nimelisel võistlusel lühirada ja esmaspäeval jooksen Raumas esimese tõenäoliselt üle tunni ajase võistluse. Kui nädalavahetusel plaanin siiski rahulikumalt joosta, et jalg saaks natuke kohaneda, siis esmaspäeval tahaks juba tõsise jooksu teha.
Pöidlad pihku siis!

GPSi fail!
PS! Mulle meeldib, et ma joonistasin esimese etappi ikka oluliselt teisiti kui tegelt jooksin. Joonistasin konkreetselt neid objekte pidi, mida rajal vaatasin.

03 aprill 2009

Talv on läbi, kõik välja tirima!!!

Kui sügisel valdasid mind emotsioonid et 40 aastat pensonini siis nüüd on läinud natuke paremini ja ees ootab mind taaskord suvi vaba mehena. See annab võimaluse keskenduda vaid ühele asjale ja võimaluse seda ühte asja teha maksimaalselt hästi.
Möödunud talv oli minu jaoks erakordselt pikk ja enneolematult raske. Eelmine hooaeg õnnestus ettevalmistus hästi ja eelkõige seetõttu, et eelmisel talvel puudusid mul muud kohustused peale treenimise. Selle talve eesmärk oli sama mahtu ja kvaliteeti hoida. Seda tööd raskendas asjaolu, et pidin 8,5 tundi päevas olema tööl ja väga palju sellest ajast väljas, olenemata ilmast! Kogu talv möödus seetõttu kerges stressitingimuses. Ekspeatreener ütles tarkuse, et jooksja on kas väsinud või väga väsinud. Mina olin see talv ainult ühes olukorras – väga väsinud. Veebruari alguses andis keha korraks ka alla ja haigestusin. Sinna alla läks 3 nädalat head ettevalmistusaega kaduma. Küll aga sain haigusel õigel ajal jaole ja seetõttu vorm ei halvenenud, küll aga jäi ära 3 nädalat arengut. Nüüd on sellest juba päris palju möödas aga siiski pole ma seal kus ma tahaks juba olla. Oma osa siin mängib kindlasti liiga pikale veninud talv.
Teist korda oma elu jooksul üritasin ka märtsis natuke lõuna poolt abi otsida jooksu- ja ennekõike orienteerumiskiirusetõstmiseks. Läksin tervelt 2-3 kraadi lõuna poole Šotimaale. Kui esimene katse 2006 aastal ebaõnnestus kohati ligi 50cm paksuse lumevaiba tõttu, siis seekord tabasin kümnesse. Nädal aega paistis päike ja temperatuur kõikus 10-15 kraadi vahel. Mäed olid vapustavad! Maastikud, kaardid ja rajad viimase peal. Laagerdasime koos MS Parmaga Nethy Bridge nimelises külas ja trennid tegime enamasti koos GB koondisega, kellel oli seal 10 päevane laager ja kohal oli 30 jooksjat. Treeningud olid korralikult ette valmistatud, igal trennil konkreetne eesmärk. Hea oli näda kuidas töö koondise juures käima peaks.
Laager lõppes kahe võistlusega, millest esimene oli korralik 18,2km pikkune tavarada väga korralikul luitemaastikul ja teine oli 7,4km pikkune linnasprint Forrese linnas. Kahjuks on 16 tunnise jooksunädala lõpetuseks väga raske head võistlust joosta. Tehniliselt tegin vägagi OK jooksud aga füüsiline pool ei kandnud välja. Asjaolusid raskendas see, et ma ei tabanud tavarajal joogipunkte piisavalt hästi ja seega sain esimese joogi 91 minuti peal ehk siis umbes 30 minutise hilinemisega. Väga raskelt tuli see jooks.
Sellel nädalavahetusel avan siis lõplikult orienteerumishooaja ja sedapuhku soomes, kus on mõlemal päeval võimalus joosta korralikud lühirajad. Asjale lisab vürtsi see, et pühapäeval on stardis 151 meest. Ei oskagi mingeid sihte seada praegu omale. Puhtad ja kiired jooksud, ega muud midagi. Stardis on veel Aadli, Chief ja Markus. Nendega on ikka põhiline tirimine tõenäoliselt.
Eesti mullal teen kevadhooajal käputäis starte ainult. Loetlen üles, et kõik saaks ikka tulla mõõtu võtma. Tallinna Öine, Tallinna Sprint, Jüriöö, rohkem nagu polegi vist. Lisaks veel Nõmme Kevadjooksu 3km kross ja kui võimalus tekib siis tahaks üritada krossijooksu EMVl startida.

Kõigile siis tervat jalga ja külma pead!

Tavaraja tulemused
Tavaraja teevalikud