Lugu sellest, kuidas juhe kokku jooksis. Balti Noortematś.

Täna siis toimus sellinne huvitav võistlus Kükal nagu EST-LAT-LIT Noortematś ning samal ajal ka Põlva MV. H-20 rada oli 10.7 km ja 20 kp. Suht korralikud kabatuurid ning tõotas tulla korralik jooks tulla.
Nüüd siis lühidalt raja juurde. Stardis kaarti kätte saades nägin, et esimene jumala lihtne. Nii oligi ja ega ka teine mingi keeruline punn polnud kuid ikkagi panin ca 15 sek viga. Kolmandasse oli juba nats huvitavam, kuna punn asus sellises ujuvas kohas. Poolel teel tekkis segadus, kuna valge mets oli ikka korralik võsa seal. Neljas oli koba, samuti 5-s ja kuues(panin ikkagi viga mingi 15 sek). Ja siis algasid probleemid. Ei suutnud kuidagi pikka lahendada ning läksin kuidagi tuimalt panema. Tulemuseks valus suuna viga, kaardist väljas käik ja ca 4 min viga kui mitte rohkem. Edasi läks taas vigadega kuni 9-das Markus mu 8 miniga kätte sai. See ikka viis masendusse küll kuna oma arust ma päris nii palju viga ei pannud. Järgmine etapp sai koos Markusega koos forsseeritud kuid järjekordne viga kustutas ka selle duo.Siis sai paar punni jälle korralikult kuni jälle vea panemiseks läks. Kuulus tumeroheline koht, kus MM-il medaleid jagati ei läinud ka minul kõige libedamalt, järjekordne minutine viga. Nüüd oli igasugune isu kadunud ja tuli lihtsale lõpuni tiksuda ja homseks jõudu jätta. Mis mind aga üllatas oli see, et just selles vahemikus sain 3-l etapil järjest 2. etapiaja. Kas tõesti tegid kõik viga või liikusin ma ikkagi veel korralikult? Päeva lõpetuseks sai veel eelviimasega ca minutine pirn pandud. Lootused jäid homse peale.
Teate päev ei tõotanud enne starti küll midagi head. Väsimus oli sees ja vaim kuidagi nüri.
Jooks ise aga tuli välja hoopis parem kui eile. Algusest kuni pressipunkti, mis asus vähem kui 2 km enne lõppu olin peaaegu veatult tulnud-väikestest kaartest võibolla ca minut kokku kuid kindlasti mitte rohkem. Olin ka mööda tõusnud Leedust ja teisel kohal. Aga teadagi ühtegi asja ma korralikult lõpuni ei suuda viia, seega panin ainukese mõtlemist vajava punktiga viga ja leedukas sai mu kätte. Lõpuspurdis olin omaenda hale vari ja sain kõige kusisemal kombel kotti.
Võistlusisu oli ikka tükiks ajaks läinud. Täna, 3 päeva hiljem aga tahaks juba uuesti joosta, kuid mitte metsas, vaid Euromeetingu sprindil.
Loodan panna ka kaardid peagi üles, et mu jutul ka mingit mõtet oleks. Loodan, et petz saab oma skänneriga taas sina-sõbraks.