29 aprill 2011

Cemetary gates

Kas käes on sportlase kuldsed aastad? 27-30? Kas kuldsed aastad tähendavad valutavaid liigeseid ja madalat pulssi? Kas kuldsed aastad tähendavad startide valimist? Kas kuldsed aastad tähendavad maksimaalselt ühte starti nädalas? Teiselt poolt, kas kuldsed aastad tähendavad puhtaid sujuvaid orienteerumissooritusi? Kas kuldsed aastad tähendavad paremaid tulemusi?
Neljandat nädalat kirjutan ma siia blogisse sissekannet. Kõigepealt tahtsin kirjutada suusahooaega lõpetama jäänud 10km maanteejooksust. Seejärel öisest orienteerumisorgiast 50cm sügavuses paksu koorikuga lumes. Peale seda tahtsin kirjutada esimesest päris orienteerumissardist PM2009 tavaraja maastikul ja lõpetuseks tahtsin kirjutada mõttetust reisist Tallinna külje alla Keilasse. Ma kirjutan hoopis homme öösel toimuvast kuninglikust öise orienteerumise mõõduvõtust Rootsis.
Eelmise aasta 10mila oli minu jaoks pettumus! Olin heas füüsilises vormis aga selle realiseerimine ebaõnnestus. Ei saa öelda, et täielikult. Oleks saanud palju halvemini minna. Samas oleks saanud ka 6 minutit ja 10 kohta paremini minna. Kõik võimalused oli teha jooks, mille järel oleks saanud pea püsti kõndida. Paraku pidin lõug vastu rinda magama minema.
See aasta on füüsiline vorm veel parem. Ka orienteerumistehniline vorm on veel parem. Kahjuks valdab mind meeletu läbikukkumise hirm. Eelmine aasta see puudus. On see hea? On see halb? Öisesse orienteerumisse tulebki suhtuda lugupidamise ja aukartusega aga tundub, et praegu on seda natuke liiga. Tavaliselt stardipaugu kõlades tiksuvad kõik maailma asjad minu jaoks paikka. Loodetavasti ka seekord. Tõenöoliselt ka seekord. Jääb ainult piimhappe valu ja eesolevate selgade kinnijooksmise rõõm. Halleluuja!
Võistlust on võimalus 90 Rootsi krooni eest jälgida tipptasemel. GPS ja muud vidinad. Tasuta saab audio ja online tulemused. Ilves 3 teise ja kolmanda päeva vahelise saunapeo jätkuks pole sobivamat, kui nautida tipporienteerumise põnevikku arvutiekraani sinise külma valguse rüpes.

Pealtnägemiseni!

Kevätyönviesti!

Ankkurirastit

Öine harjutus 21.04.2011

Billnäsin keskimatka
Jüriöö

01 aprill 2011

koirakusituspolkulenkki

Ma tegelt ei tea, kas selline sõna olemas on. Minu jaoks praegu väga aktuaalne sõna sellegipoolest. Peale hispaaniast kaasa toodud vigastust pidasin kaks nädalat jooksupausi. Esimesed trennid tegin kohe natuke reipamalt mööda eelpool mainitud radasid ja need olid rasked. Lumeoludest tingituna on liiga palju joostud mööda teid ja kahe järjekordse jooksuvaba nädalaga jõudsid lihased unustada töö maitse. Õnneks neli päeva trenni ja neile järgnenud päev puhkust tuletasid selle ilusti jälle meelde. Nüüd maitseb jälle hästi. Väga hästi. Neli nädalat on aega talvel tehtud vead võimalikult hästi parandada. Siis pannakse füüsis taaskord proovile. Rootsis, nagu mai alguses ikka tehakse. Mulle prognoositakse suhteliselt pikka pimedas joostavat vahetust. Raske! Mõnus!
Nagu ikka mul kevadeti kombeks, on ka nüüd elus mõningaid muutusi toimunud. Ma olen orienteerumisega tegelenud 15 aastat. Selle aja jooksul olen elukohta vahetanud kaheksa korda. Ja nüüd, lõpuks ometi, on mul võimalus elada orienteerumiskaardi peal. Nauding. Kahjuks on lumekiht praegu nii paks, et ma metsa väga ei tüki. Küll aga kaardistan kohalike koerakusetajate poolt sisse tallatud radu. Mõnus on. Õhus on kevadet. Varsti pääseb maastikele. Tehke trenni! Ma teen!

Runosmäe polügon! Peal ca 7,5km pikkune ring mööda kusetusradu.