19 juuni 2009

Nõmme Seeriajooksu 2000m

(3+3+4)/3=5

See on valem, mis dikteerib minu edasist hooaja kulgu. Paljud matemaatikud vaidleksid selle vastu. Isegi minu matemaatikakauge silm leiab sealt mingi ebakõla aga elu on näidanud, et see valem on a priori tõene.
Eile oli suurepärane võimalus alustada jooksuhooaega. Siiani on õnnestunud vaid üks jooksuvõistluse start kirja saada ning tundub, et jooksuvõistluste vähesuse all on kannatanud kogu senine hooaeg. Kõik senised võistlused on näidanud, et kiirust pole ollagi. Eile joostud 2000m ei olnud mingi erand. 6:06 oli loodetust umbes 10 sekundit viletsam aeg, kuid siiski sain jooksust eriti hea emotsionaalse laengu.
Jooks kulges oodatust oluliselt kergemalt. Alustasin kiiresti nagu alati aga juba 200m peal hõigatud vaheaeg oli umbes 4 sekundit aeglasem kui oleks lootnud. Sellest oli selge, et 6 minuti piiri on raske purustada. Eelmisel aastal joostud 3000m jooksus kustusin juba ca 1000m peal ja kaks viimast kilomeetrit jooksin ajaga 3:15. Eile aga liikusin mugavustundega kuni lõpuni. Esimene kilomeeter 3:02, teine 3:04. Kiirust tõsta ei suutnud, lõpuspurti teha ei suutnud aga tunne jäi, et seda kiirust oleks suutnud veel hoida. Hea emotsioon jäigi seetõttu, et kuigi jooksin tõeliselt halva 2000m jooksu, siis tõenäoliselt oleks eile olnud suurepärane päev oma 3000m tippaja purustamiseks. Eelmisel suvel joostud 9:29,5 tundub lausa viletsana. Julgeks ennustada, et 9:15 oleks täitsa reaalne olnud. Ehk siis jälle samm edasi 9 minuti piirini jõudmiseks.
Jooksuvõistluste hooaeg saab siit alles hoo sisse. Nädalavahetusel tegelen natuke vahelduseks orienteerumisega ja esmaspäeval kell 18:00 olen jälle jooksuvõistluse stardis. Plaanis on 5,8km pikkune distants Raasiku Rahvajooksul. Viskan ka kinda ja ütlen, et sihikul on aeg 18:50. Tulge astuge mulle vastu!
Pildil keldrist tabatud kohalik mässaja!

17 juuni 2009

We are the Metallica and this is what we do best motherfuc&%¤#ers...

Ma peaksin siia kirjutama oma headest ja halvematest võistluskogemustest. Eelmine laupäev oli siiski mu hooaja peavõistlus. Aga emotsionaalselt oli kõikidest nädala sündmustest peajagu üle pühapäevaõhtune Metallica kontsert Helsingis.
Peale Jukola magamata ööd pole just kõige kergem mind käima tõmmata. Kahe soojendusbändi ajal nokkisin ikka korralikult. Aga lõpuks ei pidanud staarid isegi lavale ilmuma, et mind käima tõmmata. Piisas The Ecstacy of Goldi peale panemisest ja ma karjusin oma hääle ära.
Tegemist on Death Magneticu tuuriga ja seega mängiti uusim album ette peaagu et täies pikkuses. Tuleb tunnistada, et laivis on tegemist suurepärase albumiga. Kompromissitu andmine! Ja vanadest lugudest tuli esitamisele fantastiline valik lugusid – Sad but true, One, Enter Sandman, No Remorse, Seek and Destroy, Nothing Else Matters, Trapped Under Ice ja minu jaoks meeldiva žestina Turn the Page, mis on viimasel ajal mulle jubedalt meeldima hakanud. Kindlasti ei tulnud mulle kõik meelde. I peale oleks mahlase täpi pannud Orioni mängimine aga noh, see oleks juba liiga hea olnud.
See oli minu kolmas Metallica kontsert ja kahtlemata kõige parem nendest. Tõenäoliselt ei olnud asi bändis. Nemad mängivad ju alati perfektselt. Aga kõik kontserti ümbritsev. Sisehall ja totaalselt väljamüüdud kontsert tagasid selle, et valdavas enamuses olid kõik hardcore Metallica fännid. Lava ehitus nii, et publik seda ümbritseb, on alati tasemel. Ja noh, lugude valik kindlasti!
For Whom The Bell Tolls, Fight Fire With Fire ja Master of Puppets ka loomulikult!
Kokku siis välismaa keeles öeldes 2 hours and 10 minutes of pure good oldfashioned family entertainment.


Jukolast nii palju, et oli korralik keevitamine. Sellise publiku ees sellist ühisstarti joostes ja esireast startides oli sama tunne, mis Jamesil järgmisel õhtul Hartwall Areenal oli. Esimene etapp oli üllatus aga mitte negatiivne. Anti ju siiski odavalt kolmandik rajast ära. Tee peal olin natuke aeglane aga siiski piisavalt kiire. Teise ja kolmanda etapiga kaotasin asjatult umbes 45 sekundit. Metsas olin kiire ja enesekindel. Tihedamates kohtades, kui aeglased soomlased ette jäid, sõimasin neid suguelundite nimedega. Lausa müstiline, kui aeglaselt võivad osad inimesed metsas joosta ja samas lõpetada nii kõrgetel kohtadel. Jooksu lõpus tegin ebakindlusest tingitud toore vea ja kaotasin ligi minuti sellega. Üldiselt jäin siiki sooritusega rahule. Tõin meeskonna piisavalt heal löögipositsioonil välja ja füüsiline vorm oli piisavalt tasemel, et lõpetada liidritega koos.
Esimesse jooksin paremalt mööda teed kahel põhjusel, et mitte 1400 mehega trügides ennast liigselt võistluse alguses ära väsitada ja kuna ma lihtsalt otse nii kiiresti väga head varianti ei näinud. Seda eriti just punkti ründamise seisukohalt. Kaotasin 43 sekundit.
Põhjamaade Meistrivõistlustest ja MK etappidest kirjutan teine kord.
Õnnitlused SKMile läbi aegade parima eesti tiimi tulemuse eest!!! Kõva raisk!

Esimese vahetuse tulemused



01 juuni 2009

Balti meistrivõistlused

Omal ajal ma arvasin, et mul on magu nagu krematoorium, mis põletab kõike. Võisin süüa mutreid ja kruusa, uhada nad alla mootoriõliga ja kõht ei teinud selle peale teist nägugi. Umbes 5 aastat tagasi lõppes see ilus elu. Kulminatsiooniks oli 2 nädalat konstantset väljakannatamatut kõhuvalu ja veega keedetud pudru dieet. See tähistas uue elu algust. Pidi hakkama valima aineid, mida suust sisse ajan endale.
Teine asi mida mu magu väga hästi toime tuli, oli kraanivesi. Nii vähe kui ma elus reisinud olen, pole kraanivee joomine mulle probleeme valmistanud ja pudeliveest ma seetõttu eriti lugu ei pea. Läinud nädalavahetusel Lätis lõppes ka see etapp minu elus.
Hommikul enne võistlust joodud ca 400ml kraanivett muutis suurepärase enesetunde ebameeldivalt raskeks ja jõuetuks olekuks. Kõik see juhtus veel nii vahetult enne starti, et ebameeldiva üllatusega tuli leppida raja esimestel kilomeetritel. Õnneks katkestamine mul loomusesse ei kuulu ja võitlesin olenemata kehvast enesetundest lõpuni.
Ettevalmistus baltikateks hakkas tegelikult alles kolmapäeval kui sõitsin Kõverjärvele, et sel aastal esimest korda tihedas metsas ka orienteeruda. Sain vaid ebameeldivaid emotsioone. Raske oli leppida olukorraga, kus ei ole võimalik joosta suunas, mida pean õigeks suunaks. Eriti aeglase tempo juures on väga ebamugav kui mets avaldab vastupanu. 8,6km rada läbisin 70 minutit ja ei nautinud sellest minutitki. Laupäevaks olin siiski saanud seda infot piisavalt seedida ja kuna reedene jooks näidismaastikul sujus piisavalt hästi, olin äärmiselt hästi häälestatud võistluseks.



Suutsin piisavalt hästi kaardis püsida kogu raja. Tegin mõned halvad teevalikud ja paar pisikest viga. Kuuendas punktis püüdsin 2 minutiga kinni Gvildise, kelle sabas rippusin ühe etapi ja siis läksime oma teed. Gvildis jooksis lõpuks minust 4 minutit kiiremini. Liblika teisel kaarel jooksin koos 6 minutit peale mind startinud valgevenelasega. Mees jooksis kiiresti ja puhtalt. Lõpuprotokolli jõudis ta siiski ajaga 1:47. Enne pikka etappi tuli tagant Krumins hirmsa hooga. Ei olnud jõudu, et temaga kaasa joosta. Tore oli siiski näha kuidas Kruminsi selg vales suunas metsa tormab. Pikal etapi alguses tuli Krumins veel vastu ja kui keerasin suure tee pealt sihile, siis ta möödus minust taas. Seekord lõplikult. Taaskord ei olnud mul jaksu kaasa minna. Pika etapi lõpus sain ka esimest korda juua. Liblikal ei tabanud ma joogipunkti kordagi.
Vaatepunktile lähenedes oli meeldiva üllatuse ees 6 minutit varem startinud Sander ja tema ees paistis Krumins. Hetkeks hellitasin lootust rongi saada ja tõstsin tempot. Kuna õhuvahe oli piisavalt suur, siis karitati mind 40 sekundilise veaga ja edasi sain taas rahulikult enda tempos joosta. Nagu ikka, uhkes üksinduses. Miinimumeesmärk oli kümne sisse joosta. Arvestades enesetunnet, oleks pidanud suuremaid sihte seadma omale vist.




Pühapäevaseks teateks valmistudes olin juba natuke ettevaatlikum ehk siis vältisin kraanivett. Kõht oli natuke sassis aga siiski parem. Päike kõrvetas nagu põrguline ja üks leedukas oli üle valmistunud. Stardist pandi sellise hooga minema, et oli hirm juba enne esimest punkti lõplikult maha jääda. Õnneks olid hajutused suursed ja mets piisavalt tihe/nõudlik. Suutsin kohe metsa piiril leida hea orienteerumisrütmi ja nii alguses mõne mehelist rongi vedades ja hiljem üksi joostes suutsin teha tehniliselt hea jooksu. Tugevamad võitsid mind selgelt aga kolmandana teadet üle anda selles konkurentsis oli ka väga hea.

'


Kuigi finišis olime neljandana, siis baltikate arvestuses saadud pronksmedal maitses väga hästi. Hoidsin seda kaelas kuni magamaminekuni 450km võistluspaigast eemal.
Täna alustasin treeninguid tulevaste eesmärkide saavutamise nimel!

Pildil platsi kõige ilusamad mehed ja kaksikvõidu saavutanud Eesti naiskonnad!