23 aprill 2010

tehnikaajastu

Ma olen muidu vanakoolimees aga vahepeal ikka suudab moodne tehnika mind üllatada. Mina olen selle ajastu inimene kui pidi poest 24+3 või 36+3 kaadrise rulli vahel valima ja siis väga hoolega mõtlema, et mida pildistada ja mida mitte. Ilmutamine maksis 3kr kaader ja kohati tuli välja, et pooltel piltidel oli sõrm ees või oli film valgust saanud. Rääkimata sellest, et varem pidi ise pilte ilmutama või rääkimata ajast kui fotosid hõbeplaatidele tehti. Need ajad on möödas! Nüüd kõnnid tänaval, näed kuidas veidrik seisab peegel käes ja naeratab endale, teed kohe pildi ära. Veel parem, filmid!
Kirjutan sellest kuna eelmine nädal käisin Tõrvas Jüriöö teatejooksul. Jooksust pole nagu midagi kirjutada aga peale jooksu toimus seal varaste hommikutundideni kestnud reiv. Seal samas metsas. Just nimelt nende kuulsate punktide 37 ja 57 lähiümbruses. Erinevad teejotid kostitasid meid süvaträänsi ja korraliku hardstylega. Fantastiline kogemus. Ja mis kõige parem. Ma sain selle oma moodsa telefoniga kõik video peale ja nüüd saad seda teiega jagada. Tehnikasajand, saunabelt, filmiv telefon, kalkulaatoriga käekell, infrapuna, teletubbies! Mis järgmiseks?
Kolmapäeval joosti ka Nõmme Kevadjooksu 3km krossijooks. Olin veetnud pika päeva metsas mütates ja koju jõudes oli väga raske ennast kokku võtta starti minemiseks. Otsisin vabandusi, et mitte minna aga ei murdunud. Jalad olid eelmise päeva trennist väsinud, ilm külm ja niiske.
Joonele oli ka tulnud Trossmann, kes dikteeris tempot stardist finišini. Mul läks raskeks kuskil 200m läbimise järel. Surusin jooksu jõuga läbi ja aeg 9:33 on üllatavalt hea. Eriti enesetunnet ja asjaolusid arvestades. Sügisel jooksin fantastilise enesetundega 9:47. Samas Trossmani 9:08 on ikka teisest masinaklassist. Usun, et paremate asjaoludega oleksin hetkel võimeline umbes 10sek kärpima enda ajast, aga kindlasti mitte 25. Tasemevahe. Ootan põnevusega nüüd Trossmani orienteerumissooritusi.

16 aprill 2010

Necessary Evil

On suunnistus ja on päiväsuunnistus! Ehk siis on orienteerumine ja on päevaorienteerumine. Selle mõttetera järgi elades on kevadeti keskmisest tihedamalt orienteerumisvõistlusi ja vähem päevaorienteerumist. Viimane neist oli Tallinna öine MV Kodasool.
Kodasoo on üks väga vähestest enam-vähem maastikest Põhja-Eestis ja seega ootasin pöidlad peos, et tehakse enam-vähem orienteerumisrada.
Tehti. Oli võimalus joosta väga heal rajal. Ma olen eestis suht vähe öiseid jooksnud ja enamasti ei kannata rada kriitikat. Positiivse poole pealt on meeles ainult aastal X Hiiumaal joostud EMV öine. Rohkem eriti nagu polegi. Kohati on öised rajad lausa masendavad.
Rada Kodasool oli igati OK. Ainult üks etapp oli väga labane aga kuna suutsin ka sellega viga teha, siis annan selle rajameistrile andeks.
Hea rada soosib häid orienteerujaid. Kahjuks olid neist kolmapäeval Kodasoole kohale tulnud väga vähesed. Andke andeks ülejäänud jooksjad aga tundub, et maksimaalselt üks.
Minu jooks kulges väga ebakindlalt. Alguses läksin nagu ikka jooksma, mitte orienteeruma. Karistasin ennast kohe ca 2,5 minutise lisahaagiga ja punkti võtsin koos kaks minutit hiljem startinud Trossmanniga. Sealt edasi oli ainult üks plaan, konkurendil hapnik kinni pigistada. Üritasin tempot nii kõrgele kruvida kui öine mets seda lubab. Lahti raputada ei õnnestunud aga hapnikku jäi mõttetegevuseks väheks. Viienda punkti suunas jooksin juba üksi, siiski oma füüsiliste võimete piire kombates. Mõne etapi järel rahunesin maha ja hakkasin selle tulemusel jälle vigu tegema ning ülejäänud rada läkski jälle paljude punktidega pudistades. Masendav! Taaskord meenutati mulle, et ilma harjutamata ei saa. 5,5min väärt aega jäi metsa. Liiga palju!



Homme joostakse järjekordne Jüriöö teatejooks. Lähen kindlasti starti vähema enesekindlusega, kui möödunud aastal. Samas eelmine aasta läks Tallina öistel veel hullemini. Niiet miski pole võimatu.
Konkurents tundub vähemalt paberi peal tihe olevat. Eks näis kuidas laupäeval kaardid mängitakse. Näljaseid mehi tuleb joonele kõvasti aga oluline on, kas leidub ka mõni näljane naine? Kas leidub?

Jüriöö rändauhinnad!

Et homses võistluses ellu jääda on vaja törts agressiivsust. Mõni sööb steroide, teine laseb endal üle kurgi tõmmata, mina laen ennast vana hea agressiivse muusikaga. Lubage esitleda, ansambel Body Count ja nende hittsingel Necessary Evil. Nautige kuni see on värske!

12 aprill 2010

Saunasõpradele

Eelmise aasta kuuendal mail kirjutasin ühest saunakülastusest (Soome saun). Vahepeal on palju vett merre voolanud aga leil ühes korralikus saunas maitseb ikka sama hästi. Ühe sellise sauna laval õnnestus mul istuda ka läinud nädalavahetuse laupäeval. Hetkel tundub, et sel korral oli leil oluliselt teravam.
Mulle tuletati kõige vahetumal meetodil meelde, et orienteerumine pole nii lihtne, kui Eesti metsades tunduda võib. Umbes nii tugevalt nagu keegi lööks mulle jalaga munadesse lihtsalt selleks, et meelde tuletada, et ma olen mees.
Ärga laske kaardil ennast petta! Öise orienteerumise ja hooaja alguse jaoks oli väga raske rada.



08 aprill 2010

vesi

Talv otsa sajab lund. Sajab iga päev. Mitte palju korraga. Ainult sentimeeter või kaks. Piisavalt, et katta määrdunud lumi uue puhta ilusa valge kihiga. Samas piisavalt vähe, et mitte põhjustada kaost. Vahel harva, mõned korras kuus, tuleb ka suurem sadu. Nii korralik, et paiskab sassi normaalse elurütmi. Halvab liikluse. Võimalik, et nõuab ka mõne ohvri. Umbes sama harva tuleb ka päev, kui lund ei saja. Paistab päike, külm päike. Sedasi talv otsa. Mida kevadele lähemale, seda paksemaks muutub maha sadanud lumevaip. Hea talve puhul lausa nii paksuks, et seal sees on ebamugav või lausa võimatu liikuda.
Siis aga saabub kevad. Päike hakkab juba piisavalt kõrget kaart taevasse joonistama, et ka natuke sooja anda. Linnud tulevad tagasi. Seelikud lähevad lühemaks. Ja mis parim, lumi sulab. Kogu see ilus paks lumekiht sulab imekiiresti veeks ja voolab hävitava jõuga ülekogu maa. Uputades ja hävitades kõik, mis tema teele jääb. Mida paksem oli talvega kogutud lumevaip, seda laastavam on kevadine vesi. Tsiteerides klassikuid: Looduse vastu ei saa!

Läinud talv oli väga hea talv. Lund sadas tihti, lund sadas palju. Sula ei olnud. Lumekiht paksenes ja paksenes. Kevadised veed on nüüd ajalooliselt võimsad. Kiirelt ehitatud cyproc seinaga uuselamurajoonid uputavad. Vesi surub peale. Looduse vastu ei saa!

Klassik ütles: "Peale mind tulgu või veeuputus!". Mina ütlen: "Ma tulen kui veeuputus!".