EMV tavarada: Käestlastud võimalus

S-2 Alustan rahulikult ja kindlalt. Kaotust ideaalajale koguneb kahe etapi peale 16 sek.
2-4 Kolmandaga lähen liiga ülbeks, loodan suunaga minna ja ennast enne punkti paika lugeda, aga tegelik elu ei saa selle lähedalegi. Olen 4 minutit eksinud. Lõpuks näen punkti. Neljandasse minnes kardan rohelist ja teen aupakliku kaare paremalt ringi. Arusaamine, et ma nii palju paremale olen kaldunud, võtab aega. Jälle minut viga.
Koht neljandas punktis on 17. ja kaotust liidrile (Markus) 5:23. Pole just parim algus.
4-6 Neljandat võttes näen punktile lähenemas kolm minutit hiljem startinud Sandrit (mida oli seniseid vigu arvestades alust ka oodata). Viies tuleb mul natuke ebakindlalt, nii et punktis oleme koos. Kuuendaga teeme tempot. Sander võtab etapivõidu.
6-7 Ma ei taha Sandriga koos joosta. Seetõttu valin pikal etapil vähemilmse paremalt ringi tegeva variandi. Kavatsen joosta kaarti lugemata suunaga teele välja ja uurida seal natuke järgmiseid etappe. Ka punktile pealeminek on teelt tulles lihtne. Sander lähebki juba punktist välja teisele poole. Seitsmendasse sisseminekul ma teda ei näe. Kui ta just üle minuti kiirem ei olnud, siis oleks ta pidanud mulle vastu jooksma. Kas see tähendab, et ma saingi oma variandiga eest ära?
Tegelikult ründas Sander samal ajal Eesti-Vene piiri (ehk ragistas kuuendast välja minnes liiga palju rohelises). Aga ka minu teevalik ei olnud halb, 9:16 oli kolmas aeg, kaotades Ollele 11 sekundit.
7-14 Kaardilugemine ja jooks sujuvad hästi. Kaotan nende etappidega ideaalajale kõigest 1:14 ja Ollele 26 sekundit, teisi võidan. Väike mure ikka närib, et kui kaugel Sander on.
14-16 15. etapi olen juba varem otsustanud ringi joosta, et järgmiseid etappe (eriti 16 ja 18) uurida. Oleks pidanud hoolikamalt kaarti vaatama — selles valikus olin ma nii kindel, et joone kõrvalt rohelisest radu kaardi pealt ei leidnudki. Need olid peaaegu minuti jagu kiiremad. 16. lähen ka hoolimata (nii põhjalikust, et keeran 15. etapil valest teeristist ära) uurimisest valesti — minu ringivariant on sama kehva joostavusega kui otseminek. Jälle ~45 sek kaotust.
17-21 17. etapp õnnestub ideaalselt. Mööda punast joont, oksad avavad end minu ees. Vahel juhtub ka seda. 18. teen enda arvates õige valiku, Chiefile kaotan ikka 38 sekundit. Ilmselt lihtsalt lahingpaarid Chief-Trossmann ja Sander-Olle jooksid nii palju kiiremini. Kuni pressipunktini läheb ilusti, kuigi väsimus hakkab kummitama. Kaarti lugema tuleb ennast sundida. Põõsastest läbijooksmisel vastu keha puutuv vesi on jääkülm.
21-F Oodatud tagasisidet minu positsiooni kohta pressipunkt mulle ei anna. 22. punkti eelne roheline tundub nii hirmuäratav, et otsustan punkti tee kaudu võtta. Lisaks sattun lagedate soode vahel hetkeks segadusse. Minu pettumuseks ongi kõik nii lihtne kui tundub. Ainult et kaotust tuleb üle poole minuti. Edasi läheb kõik jälle ilusti. Füüsilist jõudu veel jätkub, äkki olen liiga aeglaselt jooksnud? Kas teised takerduvad risusse sama palju kui mina? 25. punktile peale minnes näen punktist väljumas 6 minutit varem startinud Tõnist. Lõpuks üks positiivne emotsioon. Eelviimases oleme koos, viimase etapi lasen poisil ees joosta. Las tirib. Finišis kuulen, et Markus juhib, Rain on teine ja Aibast kolmas. Kas ma kaotan Aibastile ka? Õnneks polnud minu aeg spiikrini lihtsalt veel jõudnud. Sander? Kas ma olin tõesti tema ees?

Olle (startis 9 minutit peale mind) lõpetab umbes minuti pärast. Sander ka alles tuleb. Kolmanda punkti veast hakkab alles nüüd kahju, kui saan aru, kui korralik on ülejäänud jooks olnud.

Tulemused:
1. Olle Kärner EKJ SK 1:30.05
2. Markus Puusepp Võru 1:33.25
3. Rain Eensaar Kobras 1:34.34
4. Silver Eensaar Kobras 1:36.04
5. Sander Vaher EKJ SK 1:36.20
6. Erkki Aadli Tammed 1:36.38
7. Jürgen Einpaul Tammed 1:37.41
8. Andreas Kraas EKJ SK 1:38.29

uus lehekülg

head sõbrad,

kasutan teie meeldivat (kuid kahjuks varjusurmas piinlevat) lehekülge ühe uue kodulehe tutvustamiseks. võimalik, et see ei tõuse kunagi lendu, aga üritan sinna midagi kirjutada. loodan, et varsti saab seal ka kommenteerida. tammede arvamus on mulle alati oluline.

www.kraas.ee

treenige ja võidke. jagage oma emotsioone teistega.

EMV teade: oodatud medal

Jürgen: Pühapäev oli uus päev. Olin omad järeldused lühirajast teinud ja teadsin, et suudan nii füüsiliselt kui tehniliselt esimese vahetuse ilusti ära joosta. Erkki luges enne starti sõnad peale: Pole mõtet oma variante leiutama hakata, tähtis on grupist mitte maha jääda. Esimest korda eirasin võistkonnakaaslase soovitust 200 m peale stardijoont, kui kogu grupp teelt võssa keeras. Jooksin oma orientiirini — kivini — välja ja võtsin oma hajutuse esimesena. Teist korda rikkusin reeglit 4. etapil, kui olin eelmise punktiga grupi peas väikse vea teinuna liidritest 50 m maha jäänud. Teised kaldusid ees pisut paremale ära, mina jooksin otsem ja maja juures lagendikul olin neist juba veidi ees. Kolmas kord hakkasin oma varianti tegema pikal etapil. Seekord lõikasin soo ääres näppu ja leidsin punktis end pikaksveninud grupi lõpust. Paar etappi ei näinud ma olulisemaid konkurente enam üldse, puhta jooksuga sain aga vahetult enne pressi Kopra ja Orvandi jälle kätte. Võru ja kaitseväelased olid kahjuks püüdmatult läinud. Peale pressi oli grupp juba kompaktne, enesetunne nädalavahetuse parim ja jooks täielikult kontrolli all. Hajutustest tulid väiksed vahed, nii et lõpetasin oma vahetuse 2 min liidritest maas viiendana.

Erkki: Mina läksin eelmis päeva ebaõnnestumist tingituna tegema kindlat jooksu. Sellest ka teise ja neljandasse suht kindlad tee-lagede-sihi jooksud, mis olid vist natuke aeglasemad. Teisega tegin ka 20-30 sek kaare kui laekusin punktist vasakule ja arvasin, et olen paremal. Esimene Raini järel, teise läks Rain otsem kui mina vasakult kaarega. Punktis minu eksimuse järgi koos. Kolmandasse mina ees ja mingi 50 m enne punkti keeras vist Rain selja tagant ära, igatahes vaikseks jäi. Punkti võtsin ilusti ära, Rain jäi sinna (pärast vaheaegadest näha, et paariks minutiks). Edasi jooksin suht kindla peale. Olin kindel, et kui suuremat viga ei tee siis keegi tagant jooksuga järgi ei tule. Sellest hoolimata oli mõnes punktis imelik ebakindel tunne, näiteks raadios tegin kaare kuigi läksin sinna väga rahulikult ja kindlalt orientiirilt.
Pressis sain teada, et ees ja taga tühi maa. Jooksin edasi ning eelviimasesse minnes nägin suusarajal ees oranzi särki. Kas tõesti Markus või? Vaatasin kaarti, labased punnid lõpuni, vea võimalus puudub, aga üritasin tirida. Ei aidanud - rada lõppes enne otsa, kuigi jõudu oli küll.
Aga igati korralik sooritus kogu võistkonnalt. Väga hea.

EMV lühirada

EMV lühiraja ebaõnnestumisele olen ma leidnud kolm peamist põhjust:
1) Füüsiline. EMV nädal sai tagantjärele vaadates pisut liiga raske. Laupäeva-pühapäeva baltikate järel oleks tulnud endale puhkust lubada nagu Aadli, aga selle asemel otsustasin ma kuulsust koguda üks-ühele sprindil (emotsioonid olid küll üdini positiivsed, nii kaugele polnud ma sellises formaadis veel jõudnud). Teisipäevase kerge päeva järel tirisime kolmapäeval staadionil Lauri ja Sandriga 200m lõike (7x, aeg 30 +/- 0,6 sek), reedel käivitasime Sandriga Ülemiste kaldal mootoreid 10-minutise tempolõiguga. Isegi Sander kurtis väsimust. Laupäeval otsest väsimust ei tundnud, aga teravusest oli olek ka kaugel.
2) Vaimne. Eelmisel aastal Piigastes tegin lühirajal vigadeta, kindla peale jooksu. Treeningpausi järgne füüsiline vorm andis 14. koha 5-minutilise kaotusega. Sellel aastal see enam ei rahuldanud. Arvasin alateadvuses, et kuna rada on lühike, pean kogu aeg suruma — peale esimese punkti 1,5 min (ja teise punkti 30 sek) viga veel rohkem. Kolmas, neljas ja kuues etapp jäidki ainsateks tehniliselt puhasteks, viiendast punktist jooksin lähedalt 50m kaugusele mööda, seitsmenda piirkonnast ei saa siiamaani aru jne. Igal etapil hakkasin täpsemalt kaarti lugema alles siis, kui juba eksinud olin. See, et jooksukiirusest oleks matemaatiliselt medaliks piisanud, ei lohuta.
Tegelikult oleks tulnud joosta samamoodi nagu eelmisel aastal. Tänavune kiirus on mul ju midagi hoopis muud. Chiefile tõi selline taktika hõbeda.
3) Tehniline. Laupäeva hommikul võtsin karbist välja uued läätsed. Vasakut silma ma poest õige tugevusega ei saanud. 7,0 ja 7,5 vahe (silm on tegelikult 7,25, aga selliseid ei toodeta üldse) on pisike, aga kui tavaliselt näen ma vasaku silmaga veidi paremini kui paremaga, siis nüüd oli vastupidi. Vajanuks harjumiseks pisut rohkem aega. Õnneks ma vanasid läätsi kohe ära ei visanud ja pühapäeva sain veel nendega joosta.