Jürgen: Pühapäev oli uus päev. Olin omad järeldused lühirajast teinud ja teadsin, et suudan nii füüsiliselt kui tehniliselt esimese vahetuse ilusti ära joosta. Erkki luges enne starti sõnad peale: Pole mõtet oma variante leiutama hakata, tähtis on grupist mitte maha jääda. Esimest korda eirasin võistkonnakaaslase soovitust 200 m peale stardijoont, kui kogu grupp teelt võssa keeras. Jooksin oma orientiirini — kivini — välja ja võtsin oma hajutuse esimesena. Teist korda rikkusin reeglit 4. etapil, kui olin eelmise punktiga grupi peas väikse vea teinuna liidritest 50 m maha jäänud. Teised kaldusid ees pisut paremale ära, mina jooksin otsem ja maja juures lagendikul olin neist juba veidi ees. Kolmas kord hakkasin oma varianti tegema pikal etapil. Seekord lõikasin soo ääres näppu ja leidsin punktis end pikaksveninud grupi lõpust. Paar etappi ei näinud ma olulisemaid konkurente enam üldse, puhta jooksuga sain aga vahetult enne pressi Kopra ja Orvandi jälle kätte. Võru ja kaitseväelased olid kahjuks püüdmatult läinud. Peale pressi oli grupp juba kompaktne, enesetunne nädalavahetuse parim ja jooks täielikult kontrolli all. Hajutustest tulid väiksed vahed, nii et lõpetasin oma vahetuse 2 min liidritest maas viiendana.
Erkki: Mina läksin eelmis päeva ebaõnnestumist tingituna tegema kindlat jooksu. Sellest ka teise ja neljandasse suht kindlad tee-lagede-sihi jooksud, mis olid vist natuke aeglasemad. Teisega tegin ka 20-30 sek kaare kui laekusin punktist vasakule ja arvasin, et olen paremal. Esimene Raini järel, teise läks Rain otsem kui mina vasakult kaarega. Punktis minu eksimuse järgi koos. Kolmandasse mina ees ja mingi 50 m enne punkti keeras vist Rain selja tagant ära, igatahes vaikseks jäi. Punkti võtsin ilusti ära, Rain jäi sinna (pärast vaheaegadest näha, et paariks minutiks). Edasi jooksin suht kindla peale. Olin kindel, et kui suuremat viga ei tee siis keegi tagant jooksuga järgi ei tule. Sellest hoolimata oli mõnes punktis imelik ebakindel tunne, näiteks raadios tegin kaare kuigi läksin sinna väga rahulikult ja kindlalt orientiirilt.
Pressis sain teada, et ees ja taga tühi maa. Jooksin edasi ning eelviimasesse minnes nägin suusarajal ees oranzi särki. Kas tõesti Markus või? Vaatasin kaarti, labased punnid lõpuni, vea võimalus puudub, aga üritasin tirida. Ei aidanud - rada lõppes enne otsa, kuigi jõudu oli küll.
Aga igati korralik sooritus kogu võistkonnalt. Väga hea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar