25 juuni 2010

Kas see ongi põhi!?

Ei tea! Ma kardan, et siiski mitte. Aga üllatav on see kui laastavalt võib 2 ja pool nädalat ilma treenimata ühele kehale mõjuda. Eriti lihastele. Kirsiks tordi peale jooksin ettevalmistamata kehaga suhteliselt aktiivse sammuga Jukolal teist vahetust. Sellest jooksust taastumine võtab ikka palju aega. Esmaspäevast kolmapäevani olid mul kehas kõik lihased väga valusad. Masendav.
Jukola ise oli FUN! See oligi orienteerumine. Õnneks lubasid lähtepositsioon ja võistkond sea täiel rinnal ilma lisapingeteta nautida. Startisin teisele vahetusele 1031. mehena. Mingitel segastel põhustel eeldasin, et mehed kõik orienteeruvad ja ma tiksun vaikselt mööda rongi üles. Viga. Orienteerujad jooksid minust 1000 kohta eespool. Esimese punktiga siis väänasin oma vea ära ja ülejäänud rajal suutsin suuri pirakaid vältida. Kui segaseks läks, seisin jne. Kohati nägin oma silmaga kuidas 100+ meest teevad viga. Otsivad punkti kuigi punktini on 300m minna. FUN! Ma ei hakkanud neid aitama, las poisid möllavad.
Esindustiim, mille ankur ma pidin esialgu olema lõpetas kohal 22. Viimane vahetus läks metsa kohal 15. Oleksin huvitava jooksu saanud. Kahju! Järgmine aasta oleme kindlasti tugevamad ja saan loodetavasti ka oma võimaluse.
Peale Jukolat kasutasin võimalust ja põgenesin eksiili. Resideerun Soomes ja õpin orienteeruma. Algus on vaevaline. Enamus keskendumist läheb jooksmisele ja vigastusest taastumisele. Jalg kannatab praegu ainult maastikujooksu. Siis teen seda. Olen päevakuhunt. Kuntorastikuningas!
Jukola 2. vahetus minu moodi!
Teisipeävak!
Kolmapäevak!

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Teisipäevak kannatab välja ausa võrdluse Tallinna teisipäevakutega. Võimas kontrast.
Edu siis!

Erkki