27 september 2009

seagripi pohmell

Käes on sügis - jooksuhooaeg. Kuigi peale Sügisjooksu veetsin neli päeva pikali - köhisin verd ja kusesin okastraati, olen siiski jooksnud viimase kaheksa päevaga kolm jooksuvõistlust. Võibolla mitte kõige targem liigutus?
Esimesena jooksin tervise testimiseks Rakvere Rahvajooksul 10km. Rada oli raske, tuul oli vastu. Raja teisel poolel surin totaalselt. Kui alusasin nagu ikka 3:24 min/km tempoga siis viiendast kilomeetrist alates vajus 3:40 peale. Kuna startijaid oli vähe, siis oli võistlus pigem iseendaga. Aeg 35:14 ei rõõmusta mind üldse. Peale haigust siiski andestasin selle endale.

Tulemused

Teine start oli Nõmme Sügisjooksu 3km krossijooksul. Eelmisel päeval tegin korralikku jooksutehnikatrenni. Lihased olid põrgulikult valusad. Stardis hakati passima. Ma ei tulnud selleks kohale ja tõmbasin võistluse käima. Natuke üle kahe ringi vedasin jooksu ja siis näidati mulle kuidas see sport tegelikult käib. Keksmine ring oli liiga aeglane ja lõplikust teravusest jäi puudu. Aeg 9:47 rahuldas mu selle päeva soove siiski täielikult. Preemiaks saadud pakk kummikomme maitses ka vapustavalt.

Tulemused


Seis 2km peal. Toimub kassi-hiire mäng. Seekord olen mina hiire rollis.

Täna võtsin nädala kokku Rahvajooksul 15km distantsil. Oma fantaasiates nägin ennast meeldivalt hoidmas 3:30 tempot ja siis viimase natuke kiirmini jooksma. Tegelikkus oli aga palju hullem. 5km oli mugav ajaga ca 17:10. Kuski 8km peal läks raskeks aga üritasin tempot edasi hoida. 9km peal hakkas uskumatult kõvasti pistma. 10km peal vaatasin esimest korda selja taha, vahe oli ca 100-150m silma järgi. 12km peal andis pistmine järgi. 13km peal hellitasin lootust eesjooksja kätte saada. 14km peal oli kindel, et keegi tagant kätte ei saa.
Finišisse ajaga 53:47 ja 7. kohaga. Rada oli minu hinnangul ca 250m pikem kui 15km ja tingimused olid taas suhteliselt rasked (palju tõusu, kõva tuul ja palju teravaid kurve), sellest ka natuke kehv aeg. Planeeritud 52:30 jäi igaljuhul kaugeks unistuseks. Nagu viimasel ajal kombeks! Samas sellisel tasemel jooksjale nagu Taivo Püi alla 5 minuti 15km peale on suht OK sooritus.

Tulemused

Üks asi on viimaste jooksudega selgeks saanud. Kui orienteerumises olen viimaste aastatega arenenud, siis jooksmises toimub paigalseis. Tulevaks talveks tuleb mingid baastõed treeningus üle vaadata. Midagi tuleb teisiti teha, midagi tuleb lisaks teha. Olen ettepanekutele avatud!

8 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

See ju vana tõde, et O-jooks tõmbab jooksukiiruse alla ja arenenud oled kindlasti.
Terv. Ott

Anonüümne ütles ...

Mulle jääb ka arusaamatuks see mitte arenemise jutt. Minu arust on edasiminek märgatav viimasel kahel aastal. Ka teejooksus.
Aeg-ajalt tuleb lõike joosta ka kõval pinnasel.
Erkki

Peeter ütles ...

Süües kasvab isu!

Anonüümne ütles ...

Ott ja Aadli õige jutuga. Metsajooks nöögib kiiruse ja pöiatöö ära. Valima peab, et kas areneda jooksjana poolikult ja rõhuda o-le, või vastupidi.

Marek

Peeter ütles ...

Maailma kiireim mees metsas avaldab oma lehel (http://www.danielhubmann.ch) järgmised faktid:
5000m 00:14:44
Halbmarathon 01:05:59
Need kindlasti päris reielihase pealt joostud pole. See metsa ja tee vastandamine on minevikuteema. Et tänapäeval ellu jääda peavad mõlemad kõrgtasemel olema. Viimaseid tiitlivõistlusi vaadates kipub teejooks tähtsamgi olema.

Anonüümne ütles ...

Selge see, et ei ole reie pealt joostud. Aga üldiselt kipub ikka samm töntsimaks minema, pöia tõuge ei ole nii hea (eriti Eestis kus kogu aeg sambla sees või soos jooks, kaljul joostes veel), samm läheb natuke hüplevamaks (rohkem kõrgusesse kui vaja, tagumik vajub rohkem läbi), sammu kerivus kaob ära.
Enamus Sveitslasi ja üldse keskeurooplasi on selles suhtes erandiks. Ilmselt selle pärast, et maastiku pind on lihtsalt tugevam, ei ole nii palju üle puude ronimist ja läbi võsa rammimist.
Ja selge on ka see, et kui tahad maailmas orienteerumises ees olla siis pead teel/staadionil ikka väga hea olema.
Erkki

Anonüümne ütles ...

Hubmann on hetkel ilmselt maailma parim orienteeruja aga jooksude reksid jäävad jooksuässade omadele ikkaki v.palju alla. Ta on v. kiire metsas aga arvan, et statkal ta palju rohkem ei areneks kui ta jätkaks metsas jooksmist, nii et ikka spetsialiseerumine. Looduse poolt peab olema muidugi ka v.palju antud.

Marek

Anonüümne ütles ...

Tore vaadata, et õige mehega võrdled ennast. Vana, kes tuleb Juura mägedest laagrist, teinud päevas 2,5-3h metsajooksu mitu päeva järjest väga karmil maastikul, jookseb järgmisel päeval "puhanud peast" staadionil 14:50, on, julgen kahelda, võrdlemisi andekas. Joosta nii ilma spetsiaalse ettevalmistuseta, koondise testil, mitte võistlusel... Hiljem siis samasuguse testi käigus veel mõned sekundid kiiremini. Ja alla 1:06 joostud poolmaraton oli samuti soolojooks, järgmine kaotas 3 minutiga.

Fantastliline võitlejahing ning see, et ta on füüsiliselt väga tugev (mitte ainult kiire, sest alla 15 jõuavad paljud joosta staadionil, aga mitte DH-ga võrdselt metsas liikuda, Hramov isegi ju minuti kiiremini) on tema o-edu juures kindlasti olulised.