08 september 2009

Gulljakten

Läinud nädalavahetusel veetsin oma väärtusetut aega naaberriigis Soomes. Askola nimelise linnakese/külakese lähistel peeti maha Soome meistrivõistlused orienteerumise tavarajal. Kuna orienteerumine Soomes on populaarne spordiala, siis oli ennast üles andnud 278 meest ning võistlus nõudis kvalifikatsioonide korraldamist. Seega esimese katsumusena tuli edukalt läbida 8,5km ja 14 punktiga rada laupäeval, et pääseda pühapäevasesse A-finaali korralikule mehemõõtu tavarajale.
Kvalifikatsiooni ajal oli ilm ilus. Mets oli suhteliselt tihe ja kohati kivisema põhjaga, mis raskendas liikumist. Kiirustamise ja rumaluse tõttu mängisin oma võistluse maha kohe esimeste punktidega. Kuna aga maastik oli raske siis võitlesin lõpuni. Suutsin rajale jätta julgelt üle viie minuti aega. Sellest standardsed 2x2 minutit korralike pirakatena ja siis ebakindluse tõttu veel omajagu aega. Raja teisel poolel sain mootori korralikult tööle ja võitsin mõned etapid. Kokku võtsin ca 1,5 minutit liidritelt tagasi aga sellest jäi väheks. Lõpetasin oma eeljooksus 11. kohaga ehk esimese väljajääjana. Puudu jäi 50 sekundit. Vihale ajabki rohkem see kui napilt see läks. Jooks oli ju olnud uskumatult halb.

Kvalifikatsiooni tulemused



Kuna pühapäeval pidin jooksma lohutusjooksus, siis liigapalju ei keskendunud selleks. Soojendusega liiale ei läinud. Plaanisin lihtsalt minna orienteerumist nautima ja kui võimalik, siis vigu parandama. Õues sadas katkematult vihma. Mõnus oli.
Alustasin rahulikult ja ettevaaltikult. Esimesed kaks punkti sain enamvähem puhtalt aga ebakindlalt ning parimatele kaotasin ligemale minuti. Kolmanda punktiga tegin kolm viga. Esiteks ei näinud varianti vasakult ja otsustasin rünnata paremalt. Teiseks keerasin tee pealt üli vara sisse ja ründasin kivist nõlva ja rohelist. Lõpetuseks jooksin rohelisest välja vale pätsi peale ja ei saanud aru, et kus kurat ma nüüd olen. Kokku kingin etapi parematele ära 1,5 minutit. Punktis saab mu kätte minuti hiljem startinud Efimov. Rongis hakkame tirima järgmise suunas. Etapp on uskumatult pikk. Ühel hetkel tundub mulle, et Emifovil pole aimu ka kuhu ta läheb ja hakkan kallutama rohkem paremale. Perse tunde järgi. Siiski teerajale jõudes on Efimov ca 200m ees minust. Punkti endaga teen väikese vea ja olengi üksi. Kuuenda punktiga kaotan müstiliselt ca 30sek parimatele aga näen taas Efimovit ees jooksmas. Alustan spurti. Seitsmes puhtalt. Kaheksandasse minnes võtan suuna peale. Kõrvus kumiseb klubikaaslase Samuli tsitaat, et kaljudes saab alati kuidagi üles ja alla. Otsustan otse rünnata - riskida. Sellest kaljust üles ei saa. Jooksen ringi paremalt ja kaotan parimatele ca 40sek. Kui kaheksandast alla laskusin ja mäe all esimest korda suuna peale panin mängis kompass mulle vingerpussi. Tegi lihtsalt väge kiiresti täisringe. Mõtlesin, et anomaalia. Jooksin objektide järgi. Punktis nägin taas Efimovit. Kümnendasse jooksin ainult tema selga ja lugesin minimaalselt objekte. Kompass ei teinud asja lihtsamaks. Kümnendas punktis saime kätte 3 mees ja jätkasime viiekesi. Võtsin hetkeks kompassi käest kuna see pilt keerlevast nõelast segas mind aga ilma kompassita oli väga imelik kaarti käes hoida ja seetõttu panin ta kätte tagasi. Poole etapi peal jõuame tee peale ja Efimov demonstreerib kuidas 2:18 maratoni joostakse. Lähen kaasa.
Üheteistkümnendas otsustan üle põllu metsaveo teele minna aga kaotan meeletult aega. Punktile lähenedes näen ees meeste selgasid, kellega koos jooksin. Kaotan 26sek. Lõpp on ainult surumine. Vihma sajab, mõnus on. Lühikeseks jäi. Võitjale kaotan ca 2,5 minutit. Millest on väga kahju. Fazeri auhinnad jäävad saamata. Samas natuke tekitab jälle rahulolu hea kiirus mida raja teisel poolel näitasin. Kahju on taas kompassist. Eelmine aasta poleks osanud ennustada ka, et pean aastas kolm kompassi ostma omale.

B1-finaali tulemused



Selline kaader vaatas mulle vastu kui ma kompassi vaatasin. Kahjuks metsas jooksu pealt ei rahunenudki kompass maha. Põhimõtteliselt on võimalik kompassi kasutada, niiet tehke oma pakkumine ja müün maha.



Finaalis oli oluliselt emotsionaalsem jooks. Vihma sadas. Maastik oli raske. Sai grupis joosta. FUN! Aga nagu iga nädal, tuleb ka nüüd nädalavahetuse ebaõnnestumised kiiresti selja taha jätta ja ennast uuteks katsumusteks valmis seada. Orienteerumine on juba üks iselaadi spordiala. Iga nädal lähed korra metsa ja saad jälle teada, kui loll sa oled. Järgmine nädal jääb õnneks vahele, kavas on orienteerumise asemel võidu joosta. Äkki kahe nädalaga unustan täielikult ära kui rumal üks inimene olla võib ja hakkan ennast heaks orienteerujaks lausa pidama. Ets kae!

3 kommentaari:

näär ütles ...

Ega videos ju su kompass pole? Selles küll mingit vedelikku sees ei saa olla.

Anonüümne ütles ...

Oled murdnud populaar(teadusmaailma), sinust oli pilt Horisondis.

Peeter ütles ...

Suht kuivaks tõmbas jah. Samas vihmaga rajal olles seda ei tajunud!
Horisondi kohta ei oska midagi öelda. Liiga peen huumor minu jaoks vist.