17 august 2009

If I had legs, I could run away

Täna oli plaanis kirjutada siia aknasse natukene orienteerumisest aga elu söötis mulle ette ühe video, millest ma ei saa kohe üle. Te võite kerida sellest üle ja lugeda ainult lõike, kus kirjeldan 4 päevase laagri treeninguid ja võistlusi soomes. Kui aga tahate täielikku multimeedia ja kultuurielamust, siis vaadake videod ikka mõttega läbi. Eriti soovitan seda nooremale lugejaskonnale, kelle tühjasid paberilehti täidavad telekas ja raadio ainult prügiga.
Plaan oli pakkuda teile samu emotsioone, mida tundsin ise eile enne võistlust ja võistluse ajal. Kuna oli vihmane ilm, siis otsustasime viivitada võistluskeskusesse minekuga ja kuulasime autos raadiot. Viimase loona söödeti meile ette Metallica All Nightmare Long. Hakkasingi otsima, et kas keegi selle ka youtube-i laadinud. Oli ja kuidas veel! Tuleb välja, et Metallica on teinud/lasnud teha loole video, mis on avaldatud ainult internetis. Video oli nii diip värk, et ma esimesel katsel muusikat ei kuulnudki. Kogu keskendumine läks pildile. Sisu põhineb siis väljamõeldud sündmustele, mis järgnesid ühe maailma salapäraseima meteoriidikraatri tekkimisele. Keerake siis kõlarid maksimumile ja nautige!

Minul tuli igatahes seda videot vaadates mõttesse kohe üks vanem Metallica video. Aastal 1988 ilmunud ...And Justice for All albumi kolmandale singlile One tehti ka video, mis on minu jaoks üks meeldejäävamaid ja paremaid muusikavideosid üldse. Balanseerib lausa täiuslikult bändi ja filmilõikude vahel. Lugu ongi kirjutatud mõeldes romaanile Johnny Got His Gun , mille põhjal on ka videos kasutatud film tehtud. Ühel heal päeval ma võtan ennast kokku ja hangin raamatu/filmi ja loen/vaatan ta läbi. Kuigi elu on mulle õpetanud, et ei maksa head ära solkida. Tõenäoliselt jääb idee sellest filmist paremaks kui ta tegelikult on. Selles videos igatahes on see idee täiuslik!

Vältimaks muljet, et mu toas on seina suurune Metallica altar, üritan ma tulevikus kirjutada ka mõnest teisest artistist siia. Ideid mul on!

Aga nüüd kübeke spordijuttu ka. Möödunud neljapäeval sõitsin üle lahe, et teha mõned kvaliteettreeningud maastikul. Varasem plaan oli 15.08 joosta Hiiu staadionil Nõmme Seeriajooksul 10000m. Kuna aga EMV ja Koprakarikas näitasid mulle, et ma ei oska orienteeruda, siis otsustasin lihvida oma oskusi Soomes. Neljapäeval ja reedel olime Porvoos ja jooksime SM tavaraja treeningmaastikel. Olid uskumatult kehvad maastikud. Maastikupõhi oli suhteliselt kivine ja ebamugav. Seda eriti nõlvadel. Kivist maapinda kattis päris lopsakas rohttaimestik ja erinevas vanuses raiesmikud. Soome tavarada saab kindlasti tulema uskumatult raske võistlus. Treeningud jooksin maastikel rahulikult, kuna ees oli kaks päeva võistlusi nädalavahetusel. Kui esimene treening oli 1:10000 kaardil ja orienteerumine ei sujunud kohe mitte kuidagi, siis ülejäänud 2 treeningut olid 1:15000 kaardiga ja tulid juba palju mugavamalt.
Nädalavahetusel pakuti välja Päris-Soome (jube hea tõlge!!!) meistrivõistlused tavarajal ja teates. Olid üllatavalt väiksed võistlused, kuigi alal on mitu päris suurt ja tugevat klubi. See aga ei vähendanud nende võistluste treeningväärtust.
Tavaraja võistlus läks umbes samas tuuris nagu teised augusti stardid. Jooksin üksi, puudu jäi võitlusvaimust, jooksin aeglaselt kuigi jõudu nagu oli. Esines ka omajagu ebakindlust, eriti punktivõtmisel. Tulemus tuli täpselt sooritusekohane.

Tulemused


Teatevõistlus oli tegelikult see, mille pärast ma Soome sõitsin. Ükskõik kui väike teade ka poleks, on siiski raske vältida olukorda, et sa rajal kordagi kaasvõistlejaid ei näe. Seda siis esimeses vahetuses. Ja esimese vahetuse ma endale ka kohe krabasin. Ma vajasin hädasti vahetut võitlust ja see oli ainuke võimalus. Kuigi võistlus oli naeruväärselt väike ja stardijoonel oli 6 tiimi, siis oli siiski Angelniemen Ankkuri esimesse vahetusse välja pannud Tuomo Mäkelä, kes on hetkel Soome edetabelis Olle järel 11ndal kohal. Alguses tõmmati oodatult tempo peale. Hajutused olid suured ja meeskondi vähe. Esimesest punktist alates algas individuaalne võistlus. Jooksin suhteliselt puhast jooksu. Viienda punktiga pudistasin 10sek. Seitsmenda punkti juures tekkis silmside lühemat hajutust jooksnud Paimio jooksjaga. Kaheksandasse joostes tee peal võtsin ta kinni. Sealt maalt edasi taas individuaalne võistlus. Üritasin joosta kiirelt aga kindlalt. Pudistasin siin-seal kokku nii 40-50sek ja jõudsin teate üle anda esimesena. Mäkeläle pritsmed põsele 3 minutiga. Hea tunne oli kohe. See võistlus oli täpselt see, mida ma vajasin!

Tulemused


Kui tulemusi vaatate siis näete, et mul jooksis jube ustavalt üks vana selja taga terve raja. Hingeldas nagu põrguline. Pärast teadjamad kommenteerisid, et selle tulemuse võib tal elu jooksuks tembeldada.
Edasi nüüd mõned raskemad treeningud nädala alguses, Hiiemäe jooks Palukülas neljapäeval ja laupäeval tõenäoliselt Balti keti jooks. Tulge astuge mulle vastu!!!

2 kommentaari:

Markus ütles ...

mõned kommentaarid:
1)tunguska videos pole tabatud nõukogude vene atmosfääri, inimest ja tema hinge - vead saavad alguse juba see jutustaja inglise aristokraatlikust välimusest ning lõpevad minu jaoks pettumusega, kui õnnestunud eksperimendi järel valge viina asemel šampanjat juuakse.
2)kas hevimehed loobivad oma pead ka Morse-koodi rütmis nagu väike Joe Bonham ja saadavad sedamoodi andunud fännidele salajasi sõnumeid?

Risto Kiilberg ütles ...

Sul siis polegi Metallica altarit ??? nah, milline pettumus. Aga One 4:30-5:30 on küll ajaloo parim Metallica.