Kõik, kes arvasid, et nädalavahetuse teemadel lugu ei tulegi, eksisid jämedalt. Ikka tuleb!
Läinud nädalavahetusel õnnestus kõikidel eestlastel avada võistlushooaeg või siis edetabelisvõistlushooaeg. Programm oli nädalavahetuseks planeeritud erakordselt tihe. Võimalik oli teha 4 starti ja täpselt nii palju ka mina tegin.
Soojenduseks tõmmati nädalavahetus käima Tartu külje all Keeril, kus joosti öine lühirada. Läksin võistlusele vastu ilma eriliste tunneteta, plaanis oli joosta lihtsalt üks kiirema sammuga treening öises metsas. Kõik sujus hästi. Tegin mõningad arglikud teevalikud ja jooksin mõned liiga võimsad S-id. Kaardipildilt vaadates kõige lihtsama punktiga tegin ikka päris korraliku vea. Ei näinud sihte kohe üldse mitte ja olin hopsti punktist omajagu mööda jooksnud. Aga mis kõige olulisem, jube hea oli joosta. Tahaks öelda , et ka kiiresti aga öises metsas on see kiirus jube petlik, aga vähemalt võtsin metsa ja raiesmikke väga agressiivselt. Tulemuseks natuke kahtsusväärne teine koht.
rajad on näha: http://www.kape.ee/gadget/cgi-bin/reitti.cgi?act=map&id=1&kieli=
Teine start oli Karjalaskevõistlus. Aastaga olin unustanud kui ilus mets seal on. Alguses üritasin ikka ringi joosta mööda teed kui võimalik aga mida rada edasi seda rohkem arusaadav oli, et lühim tee on kiirem. Konkreetseid vigu suutsin vältida kuni raja eelviimase punktini, millele kulutasin >30sek kauem kui oleks pidanud. Jooksutempot ei oska kommenteerida. Ära nagu ei väsinud, kiiremini ka ei jooksnud. Võimalik, et oleks olnud vaja kedagi, kes oleks tempo üles kruvinud. Tulemuseks siis 5 koht, pingelises lahingus Erikuga jäin 23 sekundiga alla.
Õhtul oli siis võimalus ennast taas pimedas proovile panna. Võru spordikooli auhinnavõistlus öises sprindis. Ausaltöeldes pole ma nii lahedat sprinti vist jooksnudki, kui saaliorienteerumised välja jätta. Kui tavaliselt on sprint eesti tingimustes ikka jooksuvõistlus, siis suur punktide arv ja pimedus jätsid jooksupoole küll seekord tahaplaanile. Pimedas tulevad asjad ikka erakordselt kiiresti vastu ja kui punkte on keskmiselt iga 100m tagant, siis on vead jube kiired tulema. Minu suureks õnneks oli võistlus juba tegelikult enne starti otsustatud. Naiivitarit uskusid infot ja tulid pisikeste led lampidega starti. Tiigrihüpe on küll võrru jõudnud aga tänavavalgustus mitte ja seega määras oluliselt lambivalik tulemusi. Mina nägin enamus punktidest juba järgmist punkti kui led lambi mehed ei näinud peale kaardi suurt midagi. Sellelt võistluselt siis üllatav esikoht minu kontosse ja auhinnaks 5 päeva täis higi ja valu Jaanimäe spordibaasis.
Viimane katsumus oli sellest aastast uue nimega Lihavõtte lühirada. Kuna vorsti jagatakse seal kahepäeva summas ja Erikuga oli vahe eelmisel päeval väga väike siis oli nö Huippujännitävä tilanne! Jalad olid ikka väga valulikud juba eelnevatest jooksudest. Seoses sellega tegin natuke pikema soojenduse ja töötas. Aga võistlust alustasin kohe vigadega. Esimene punkt tuli ebakindlalt ja teise läksin suunaga kohe täitsa sassi. Sealt edasi aga sujus kõik korralikult ja enamvähem korralikus tempos. Lõpuks olin raja alguse juba unustanud ja jäin jooksuga igati rahule. Preemiaks 6. koht ja kokkuvõttes eriti magus võit Eriku üle ning kokkuvõttes 4. koht.
Võru korraldatud võistluste tulemused ja rajad on saadaval www.okvoru.ee
Nädalavahetusega võtsin kokku 69kp ja viga tegin nendest neljaga. Loomulikult võib etappide üle kõvasti nuriseda aga küll mul see oskus hooaja edenedes ka paikka loksub. Neli starti ei meeldinud mu kehale eriti ainult. Esmaspäeval tõmbas kurgu valusaks ja nina nohuseks. Laksasin vist terve küüslaugu päevaga kinni ja möllasin kogu oma rahvameditsiinitarkusega. Täna juba jooksutehnika ja kurat, kus ma tundsin ennast alles hästi!
Lahinguväljal näeme...
Läinud nädalavahetusel õnnestus kõikidel eestlastel avada võistlushooaeg või siis edetabelisvõistlushooaeg. Programm oli nädalavahetuseks planeeritud erakordselt tihe. Võimalik oli teha 4 starti ja täpselt nii palju ka mina tegin.
Soojenduseks tõmmati nädalavahetus käima Tartu külje all Keeril, kus joosti öine lühirada. Läksin võistlusele vastu ilma eriliste tunneteta, plaanis oli joosta lihtsalt üks kiirema sammuga treening öises metsas. Kõik sujus hästi. Tegin mõningad arglikud teevalikud ja jooksin mõned liiga võimsad S-id. Kaardipildilt vaadates kõige lihtsama punktiga tegin ikka päris korraliku vea. Ei näinud sihte kohe üldse mitte ja olin hopsti punktist omajagu mööda jooksnud. Aga mis kõige olulisem, jube hea oli joosta. Tahaks öelda , et ka kiiresti aga öises metsas on see kiirus jube petlik, aga vähemalt võtsin metsa ja raiesmikke väga agressiivselt. Tulemuseks natuke kahtsusväärne teine koht.
rajad on näha: http://www.kape.ee/gadget/cgi-bin/reitti.cgi?act=map&id=1&kieli=
Teine start oli Karjalaskevõistlus. Aastaga olin unustanud kui ilus mets seal on. Alguses üritasin ikka ringi joosta mööda teed kui võimalik aga mida rada edasi seda rohkem arusaadav oli, et lühim tee on kiirem. Konkreetseid vigu suutsin vältida kuni raja eelviimase punktini, millele kulutasin >30sek kauem kui oleks pidanud. Jooksutempot ei oska kommenteerida. Ära nagu ei väsinud, kiiremini ka ei jooksnud. Võimalik, et oleks olnud vaja kedagi, kes oleks tempo üles kruvinud. Tulemuseks siis 5 koht, pingelises lahingus Erikuga jäin 23 sekundiga alla.
Õhtul oli siis võimalus ennast taas pimedas proovile panna. Võru spordikooli auhinnavõistlus öises sprindis. Ausaltöeldes pole ma nii lahedat sprinti vist jooksnudki, kui saaliorienteerumised välja jätta. Kui tavaliselt on sprint eesti tingimustes ikka jooksuvõistlus, siis suur punktide arv ja pimedus jätsid jooksupoole küll seekord tahaplaanile. Pimedas tulevad asjad ikka erakordselt kiiresti vastu ja kui punkte on keskmiselt iga 100m tagant, siis on vead jube kiired tulema. Minu suureks õnneks oli võistlus juba tegelikult enne starti otsustatud. Naiivitarit uskusid infot ja tulid pisikeste led lampidega starti. Tiigrihüpe on küll võrru jõudnud aga tänavavalgustus mitte ja seega määras oluliselt lambivalik tulemusi. Mina nägin enamus punktidest juba järgmist punkti kui led lambi mehed ei näinud peale kaardi suurt midagi. Sellelt võistluselt siis üllatav esikoht minu kontosse ja auhinnaks 5 päeva täis higi ja valu Jaanimäe spordibaasis.
Viimane katsumus oli sellest aastast uue nimega Lihavõtte lühirada. Kuna vorsti jagatakse seal kahepäeva summas ja Erikuga oli vahe eelmisel päeval väga väike siis oli nö Huippujännitävä tilanne! Jalad olid ikka väga valulikud juba eelnevatest jooksudest. Seoses sellega tegin natuke pikema soojenduse ja töötas. Aga võistlust alustasin kohe vigadega. Esimene punkt tuli ebakindlalt ja teise läksin suunaga kohe täitsa sassi. Sealt edasi aga sujus kõik korralikult ja enamvähem korralikus tempos. Lõpuks olin raja alguse juba unustanud ja jäin jooksuga igati rahule. Preemiaks 6. koht ja kokkuvõttes eriti magus võit Eriku üle ning kokkuvõttes 4. koht.
Võru korraldatud võistluste tulemused ja rajad on saadaval www.okvoru.ee
Nädalavahetusega võtsin kokku 69kp ja viga tegin nendest neljaga. Loomulikult võib etappide üle kõvasti nuriseda aga küll mul see oskus hooaja edenedes ka paikka loksub. Neli starti ei meeldinud mu kehale eriti ainult. Esmaspäeval tõmbas kurgu valusaks ja nina nohuseks. Laksasin vist terve küüslaugu päevaga kinni ja möllasin kogu oma rahvameditsiinitarkusega. Täna juba jooksutehnika ja kurat, kus ma tundsin ennast alles hästi!
Lahinguväljal näeme...
2 kommentaari:
Ma vaatan, et ma poldki ainus kes seda öist sihiristi esti liiga lõdvaks pidas, hea seegi :)
Ma sain aru, et sa jätsid vorstisöömise maha, et mis oli siis tähtsam, kas vorst või Erik?
Ott
Postita kommentaar