06 august 2006

MM - teade (täiendatud)

Valitud teate taktika oli üllatav, kuid tagantjärgi vaadeldes töötas see perfektselt. Plaan oli püsida võimalikult kaua kaasvõistlejate tuules. Pääsesin rajale kohtadel 5.-7., kaaslaseks tšehh ja norralane. Kui algul püüdsin oma jooksu konkurentide järgi sättida siis peagi oli selge, et rada on piisavalt erinev ning tuleb teha oma sooritus. Pikalt sain nautida jooksu viiendal positsioonil. Rajalõpus jõudis kolmemeheline rong (Norra, Tšehhi ja Taani) mulle järgi. Olles terve raja teinud oma tööd jäin ma endale kindlaks ning ei muutnud taktikat. See oli otsustav moment. Tagantjärgi analüüsides oleks pidanud selle hetkel uuesti valima „koosjooksja“ positsiooni. Reaalsuseks jäi mitme minutiline viga raja kõige „ebamugavama“ KPga. See oli rajoon, mille kohta oli sapiseid märkuseid nii mõnelgi tippvõistkonnal. Nii kõrges ja tihedas konkurentsis sellist ebastabiilsust ei andestatud. Pettumus on ängistav. See oli nii lähedal...samas piisavalt kaugel. Võistlus näitas, et oleme saavutanud taseme, kus kuue hulka jooksmine on reaalne eesmärk. Kahjuks tuleb uut võimalust aasta otsa oodata.

Saatuslik KP

Saatuslikuks sai üks kahtlane KP (nr. 64). Olle eksis sellega, mina keerasin veel vinti juurde. See oli rajoon, kus eksisid paljud tippvõistkonnad. Eksimus ei tulnud väsimusest või närvidest vaid ma kujutasin seda situatsiooni hoopis teistmoodi ette. Kogemuse vähesus? Pigem siiski tõlgendamise probleem. Ootasin, et KP orvand asub nina peal. Lageda ala nurgast alla tulles kõik klapis, vasakul suur orvand, otse ees kuusetihnikutega (kaardil enne KPd roheline tihnik) nina. Lugesin ennast kogu aeg kõrgemale, kui ma tegelikult olin. Jooksin KP orvandi kõrvalt 2-3 korda mööda, lugedes selle suure orvandi küljes olevaks väikseks orvandiks. Isegi et tekkinud mõtet, et orvand langeb järsult suure orvandi poole ehk siis vasakule. Ootasin koguaeg orvandit, mis moodustub nina otsas ja avaneb otse tuleku suunas. Tundsin kuidas tšehh ja norralane seljatagant ära kadusid (krt, neil on lühem hajutus oli minu mõte), siis kadus taanlane, nägin lätlast, kuni lõpuks ilmusid kaadrisse ukrainlane ja prantslane. Siis lõppes ka minu leiutamine. Vaatame, mida need mehed teevad. Tegime veel koos minutise kaare, kui Omeltšenko endalegi üllatuseks KPd nägi. Mu esimene mõte oli, et see ei ole võimalik, see asi on mäda! Kõik tundus nii ebaaus. Ma olin praktiliselt KPs käinud. Orvand oli sügav ning ülevalt tundus see pigem suure orvandi nõlvana. Reaalsuseks jäi 3´ viga, mis maksis meile koha kaheksa parema seas. Minu võitlus ei olnud sellega veel läbi. Üritasin lõpuni. Ukraina oli meie jaoks liiga tugev, alla oma võimete jooksnud Prantsusmaa jäi seekord seljataha.

Teate kaart
Tulemused

Sander ja Olle olid koha kuue hulgas välja teeninud. Seekord oli ankur nõrgim lüli. See teadmine teeb haiget. Samas tunnetasin, et sellel tasemel jooksmine ei ole kauge unistus, see tase on reaalselt olemas. Selleks tuleb vaimselt paremini valmis olla. Võimalik, et teate pettumus ja sellest tulenevad emotsioonid saavad eriti võimsaks jõuks, mis panevad mind veelgi hoolkamalt edasi harjutama. Vaatamata sellele, et rong seekord veel rööbastelt maha sõitis pandi meid tähele. Suur teleekraan on võlujõuga. Kuna olime seal pidevalt pildis siis oli meil ka palju poolehoidjaid, üllatavalt palju. Nende inimeste tunnustus on asjatundlik ja tõestab veelkord, et oleme õigel teel.

MM teate autasustamine. Kohad 4.-6. Kas järgmisel korral seisab seal ka Eesti võistkond? See ei oleks ime.

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

http://track.woc2006.dk/ - sealt on palju näha tagantjärgigi, et päris paljud kaevasid sellesama punniga. Lakaneni kodumaa meedias: kaart oli möga tolle koha pealt. Ja nigu jooksid Zorzuult eest ära lõpus? - mega ju! aesimesed 4/5 läks igaveste broolt - respect!!! terv. dr.

Kirti ütles ...

Internetist oli väga huvitav teie võistlust jälgida. Tublid poisid igatahes!

Erkki ütles ...

Chief, "MENTAL TAFFNESS"

rbc ütles ...

Mis plaanid edasiseks?

Andreas ütles ...

Gueorgiou tegi 19KPsse erineva teevaliku ning jäi sellega maha. 20KPst välja joostes kohtusime. Mina valisin kindla variandi ümber rohelise, raiesmikule tulles vaatasin küll pingsalt paremale...õnneks sinist särki sealt välja ei hüpanud. Selge, et prantslased esinesid alla oma võimete. Ei kujuta ette, kui suur spurtimise isu tal oli. Kui lähed võitma siis ei ole suurt vahet, kas oled 10. või 11. Viimati kohtusin Thierryga metsas (samal rajal) 1998 JWOCi lühiraja finaalis. Ka siis õnnestus mul temast varem lõpetada. Ega kaks ilma kolmeta ei jää:)
Mis edasi? Võtsin seda MMi, kui oma viimast. Tulemused on küll paranenud, kuid arengukõver on olnud suhteliselt tagasihoidlik. Olen viimastel päevadel palju tuleviku peale mõelnud. Momendil on meeste orienteerumises harukordselt intrigeeriv seis – meil on maailmatipp, meil on lootustandev järelkasv ning lisaks nn. „soo“, millest läbimurdmiseks läheb noortel veel mitu head aastat. Tõsiselt jätkamise korral pean tegema oma treeningplaanides korrektuure ning leidma endas jõudu võtta ette vähemalt kahe-kolme aastane projekt. Kindlasti ei taha ma enam võistlusest võistluseni harjutada vaid püstitada selged eesmärgid ning keskenduda nende püüdmisele. See aga nõuab palju ümberkorraldusi (nr. 1 igapäevane palgatöö!!!)...äkki õnnestub. Minu ümber on inimesi, kes minusse usuvad. Nende toel võib see isegi võimalik olla.

rbc ütles ...

Jah, mul on ka tunne, et sa täitsid oma potentsiaali juba sellel MM-l 100%-liselt ja kahju, et seda tähistav kirss tordilt puudu jäi. Aga loobuma ju ka ei peaks ja teistele koondisekoha ilma võitluseta kätte andma. Mitte, et sa seda teeks..