Sprint
Raja esimesed KP-d oli minu jaoks keerulised. Jäin kohe stardist ettelugemisega hiljaks. See maksis mulle kaks teevaliku viga – 2 ja 3 KPsse. Kolmandast välja joostes võtsin tempo maha ja tegin rahulikult teevaliku. Neljandasse joostes vaatasin ära ka etapid 5 ja 6. Olin saanud peale alguse rahmeldamist oma rütmi tagasi. Etapid 3-10 valasid minu edule vundamendi, näitasin nendel oma parimat taset. Seda vahemiku jäid kroonima neli parimat etapiaega. Viiendasse joostes põrkus minu tee punktis välja tuleva Silveriga. Konkurendi nägemine (ning teadmine, et olen temast kiiremini alustanud) andis kindlasti lisajõudu. Vaatepunktist läbi joostes kuulsin küll korraliku lärmi, kuid oma positsioonist ei saanud mingit aimu. Lõpp oli üllatavalt metsane. Minu ainuke mõte oli – kindel orienteerumine! 11KPsse minekul olin ilusti kaardis, tegin kaks kerget seisakut, kõik klapis. Kahjuks oli tähis asetatud väga risusesse kohta. Väike lisakaar oli paratamatus, seisak ja Silver olid need kaks asjaolu, mis mind sealt päästsid. See KP ei olnud küll sprindile omane. Liiga peidus! Järgmine orienteerumisetapp läks tunduvalt kindlamalt. Üle oja turnides olid peas kaks mõtet – otse või ringi? Teerajalt algav „vagu“ tegi otsuse minu eest. Kahjuks jäin liigselt suunataju usaldama ning unustasin kompassi ära...läbi 9 KP ja asi korras. Kuradi tihe mets! Järsku näen paremal laugjat küngast, tpmv...järsk kurv paremale. Lõpp oli raske. Olin ennast konkreetselt kinni jooksnud. Kangutan lõpuni. Väike koperdamine viimase KPga. Maas aeledes kuulen, et edestan Sandrit sekundiga. Yes, olen kuue hulgas.
Usun, et kaotasin 2 ja 3 KPga 5´´. 11 KP juures tiireldes 15´´ ning eelviimasel etapil 10´´ (äkki oleks pidanud ikka ringi jooksma?). Olen tulemusega super rahul. Samuti jagan Ollega seda tiitlit suurima heameelega, kahju, et Sander ei olnud sekund kiirem. Samas 10 KPs juhtisin 24´´. See peaks olema piisav vahe, et seda lõpuni hoida. Lõpu sooritus vajab kriitilist lähenemist. Aga õnn soosib tugevaid!
Sprindi kaart (Route Gadget)
Tulemused
Öine
Kõigile ei sobi uneajast ringi kihutamine. Mina olen üks nendest. Olin siiski stardiks hästi valmis. 10´ peal olin veel liider (sprinterile omaselt). Hiljem hakkas probleeme valmistama valutav kõht (vabandan teepeale tekitatud kahe hunniku pärast) ning krampi kiskuvad reied. Aga saatuslikuks sai ikkagi maastik. Jäin rajameistrile alla. 9 ja 11 KP olid selle öise raja pärlid! Plaan on see rada uuesti (päeval) läbi joosta. Kahtlustan Juozast haltuuras, 9 KP juures leidus kivihunnikuid selgelt rohkem, kui neid kaardile oli kantud. Tahtsin küll lõpetada, kuid tehnika ei olnud nii pikaks seikluseks valmis. Olen endas pettunud. Arvestades rasket rada ja tugevat konkurentsi kuulub minu lugupidamine parimatele. Kõvad medalid olid mängus!
Mul on päris huvitav tsükkel seoses öistega –
2001 Tõravere – kuld
2002 Malvaste – katk.
2003 Pudisoo – hõbe
2004 Leemeti – katk.
2005 Vehendi – hõbe
2006 Altja – katk.
2007 .... - ???
Tundub, et tasub minu peale panustada!
5 kommentaari:
Ükskakskolm-kakskakskolm, see statistiks värk on päris hea. A akud tuleb ikka täis laadida, mul tuleb kohe meelde see 95 aasta EMV kui õnnestus tänu viimasele stardipositsioonile H20 kuld näpsata, kõiksee rahvas kes metsas oli otsis ju mingi hullu aja olematut kõlviku nurka ja põõsa alla maetud punni, lambid kustusid järgemööda... Seal vist lõpuks kellegi aeg ei tulnud alla 2h :) Ma olin üks väheseid kelle lamp suutis lõpuni vastu pidada ja tuligi võit koju.
Ise jään öise 9 ja 11 "pärlite" osas teisele arvamusele. Eriti 9 ei olnud kindlasti oma iseloomult eriti sobiv öisele võistlusele. 11 oli ka paras horror.
Aga nagu öeldakse - head mehed jooksevad hästi igal rajal ja iga kaardiga.
Nii, et peeglisse tuleb vaadata.
Arvasin, et sellisteks vigadeks ma enam võimaline ei ole kui oli 9 (5 minutit), edasi jooksin rahulikult aga ka selle pealt tuli 11 veel suurem viga. Kergendus oli see kui enne 17 KP-d lamp kustus ning oli korralik põhjus katkestamiseks.
Lambi aku oli ilusti täis laetud:) Peale "pätkist" lootsin koguaeg, et lamp kustub. Lõpuks, kui hakkas kustuma olin õnnelik, et see agoonia saab läbi. Ma tulin koju raja kõige kaugemast otsast:) Mul on Erkkiga sama T. Raidi kool. Kergekäeliselt ei katkesta. Samas, kui joosta võidu peale ning see ei õnnestu siis ei ole ennast ka mõtet raisata. Eelmine aasta katkestasin pikal rajal. Sitt lugu, kuid tänu sellele suutsin järgmistel jooksudel konkurentsivõimeline olla.
Huvitav, kas mõni mu klass peale h21 ka pidi 39KPd samast suunast võtma? Mina lõpuks sain selle kätte sealt, kust lähenesid h20 ja h35 - mööda sihti.
Risto, koos oma isetehtud lambiga, oli noorteklassides ikka korralik ööstaar. Mäletan isegi, kuidas 1996. aastal ainukese halogeeni mehena (Soome klubist laenatud) h18 klassis veerandtunniga meistriks tulin. Õnneks on selline kontrastide aeg läbi.
Kuidas teil 5000m jooks läks?
Juba jutud lahti! Tõepoolest mina ja Erkki otsisime eile (17.07) staadionilt väljakutset. Jooksime Hiiul 5000 meetrit. Oli päris positiivne kogemus. Erkki aeg 16.25, minu aeg 16.05. Erkki kohta ei oska öelda, kuid mina jäin jooksuga rahule.
Sellest võiks isegi pikemalt kirjutada (meil on uhke pildimaterjal, otse paugulaborist), kuid viimasel ajal on see blog muutunud minu personaalseks etteasteks. Ootaks teistelt ka vähe aktiivsemat osalemist. Loodetavasti tuleb Pets homme Tallinna meistriks siis äkki saame loodetavasti uue story :)
Postita kommentaar