MM-i laager

26.-30. juunini osalesin koos teiste koondislastega MMi ettevalmistuslaagris. Laagripaigaks oli valitud Kesk-Jüütimaal asuv Silkeborg. Lisaks tulevaste võistlusmaastike lähedusele oli ka enamus treeningkaarte kompaktselt ümber elupaiga. Väga positiivne lahendus, lisaks võidetud taastumisajale saime treenida praktiliselt MM-i paralleel maastikel.
MM-il stardin tavarajal ja sprindis (loodetavasti ka teates). Lähtudes sellest oli minu peamiseks eesmärgiks joosta võimalikult palju 15000 kaardiga, tavarajale sarnanevatel maastikel. Kindel plaan oli teha kaks spetsiaalset sprinditreeningut. Kokku jõudsin laagris teha 9 kaarditreeningut, millest kõige olulisemad olid neli – kaks lühi- ja üks tavarada ning kahest jooksust koosnenud sprinditreening. Lisaks põhitreeningutele mahtus kavva jooks reljeefikaardiga, joonorienteerumine, kompassiharjutus jne.

Teisipäev, 27.06
Lühirada vol 1. Rada 6km, 23KP, 42´. MM-i tavarajale sarnanev maastik. Kõrgete ning järskude nõlvadega pöögimets. Enamuses väga hea läbitavusega, vaheldudes tihedama kuusemetsaga. Tihe teedevõrk. Jooksin 15000 kaardiga. Hästi kulgenud jooksu jäid varjutama kaks teevaliku viga (11 ja 23 KP) ning üks „sõge rabelemine“ (12 KP). Juba esimene testjooks näitas ära, kui oluline on jälgida kõrgusjooni. Juba 2-3 joonega (h=5m) orvandit on tihti targem vältida. Lisaks tuleb teatud liiki rohelist karta nagu tuld. Selle sisse ronimine ei lõppe hästi – kõrge alustaimestik, okaspõõsas, nõges ja muud ebameeldivad loodusimed, pidurdavad oluliselt jooksutempot. Ladus jooksmine ja teevalikud on aga tulevase MMi võtmesõnad.

lühiraja maastik

Kolmapäev, 28.06
Lühirada vol 2. Rada 5,7km, 19KP, aeg 46´, kaart 10000. MM-i lühirajale iseloomulik maastik. Võrreldes vol. 1-ga oli kohati tegemist totaalselt erineva metsaga. Raja algus (1-6KP) kulges tammemetsas, kus pidi palju kummargil jooksma. Tihedad ja madalale ulatuvad tammeoksad tegid jooksmise ja õiges suunas liikumise keeruliseks. Lisaks oli maapind kaetud kanarbikuga, meenutas kohati Norra maastike. Raja teine pool oli jällegi peamiselt kuusemets. Võrreldes esimese päevaga olid kõrguste vahed väiksemad, kuid orvandite süsteem tunduvalt detailirikkam. Reeglina on Taani maastikud tehniliselt lihtsad, kui püsid pidevalt kaardis on kõik elementaarne. Keeruliseks läheb siis, kui tempo tõuseb liiga kõrgeks või kaob keskendumine. Ma sain valusa õppetunni 12KPga. Kõik tundus klappivat, kuid „õigete“ orvandite vahelt ma küngast ei leidnud. Ükskõik, kuidas ma oma kaarti ei sättinud tundus, et oleksin nagu õiges kohas. Kõik paistis nii sarnane, et raske oli ennast täpselt määrata. Ainsaks väljapääsuks oli joosta kindlale objektile, milleks sai lõunapoolne tee. Selline peata olek maksab nii kiirel maastikul valusalt kätte. Tundub, et jõudsin esimeste jooksudega juba 15000 skaalaga liialt ära harjuda.




Neljapäev, 29.06
Tavaraja treening. Rada 11,7km, 20KP, aeg 69´. Tarvo oli ettevalmistanud suurepärase, ohtralt teevalikuid pakkuva raja. Sellest kujunes laagri tähtsaim treening. Üritasin selleks valmistuda, nii nagu oleks tegemist MMi tavaraja eeljooksuga. Maastikuks hästi läbitav, peamiselt pöögi-kuuse segamets. Järskude ning sügavate orvandite skeemiga. Jubeda tumerohelise (lehtpuu võsa) ning pisut leebema helerohelisega (peamiselt kuusenoorendik). Peale raja alguse ebakindlust suutsin leida hea kontakti kaardiga. Usun, et tegin enamuse teevalikutest hästi. Võtsin igas punktis endale teatud aja, et kõik rajameistri trikid läbi näha. 13KPs nägin 3´ varem startinud Erkkit. Ma kohtusin temaga rajalõpu osas pidevalt, kuid me ei jooksnud ühtegi etapi sama trajektoori kasutades. See oli naudinguline kogemus. Etapivaliku paremaks teostamiseks üritasin pikematel teelõikudel võimalikult palju ette lugeda. Sellest oli abi. Tahan oma mõtetes säilitada iga sekundi sellest jooksust, sest sarnane sooritus viiks mu tavaraja finaali. EMi fiaskot silmas pidades oleks see juba väike võit.

tavaraja maastik

Reede, 30.06
Ǻrhusi kohal oli tunda kärsahaisu, koondise sprinterid soojendasid rehve. Väga plahvatuslik oli „vanaisa“ Aadli. Kündis pool kohalikust botaanikaaiast üles.
Esimene rada 3km, 15KP, aeg 15´. Avatud park, botaanikaaia atraktsioonide ning tumeroheliste metsatukkadega. Kuigi MMi sprint joostakse peamiselt hästi läbitavas metsas on seal suure tõenäosusega ka mõned lõigud sarnast lagedat parki. Oluline oli endale sprinditingmärke meelde tuletada ning vältida sprindile iseloomulike „lõkse“. Parema efekti saavutamiseks jooksin mõlemad sprindi trennid intensiivselt. See andis võimaluse langetada kiireid otsuseid ja eksida valikutega. Suurima vea tegin etapiga 7-8. Vasakpoolne variant on selgelt lühem, tõenäoliselt ka kiirem.
Teine rada 3,2km, 17KP, aeg 23´. Esimesest rajast tunduvalt erinevam. Rada kulges peamiselt äärelinna elamute vahel, kuid sisaldas viimaste punktide näol ka tavaorienteerumise elemente. Palju erinevaid teevalikuid, palju sprindile iseloomulike tingmärke, palju „lõkse“. Perfektne treening. See on asi, mida iseseisvalt kodus harjutada ei saa. Ning iga meeter selles treeningus täitis oma ülesannet. Üritasin tempot veelgi tõsta ja võimalikult palju ette lugeda. Rajameister oli tasemel. Kui reeglitest rangelt kinni pidada siis minu tulemus läheks tõenäoliselt tühistamisele. Teel 14 KPsse (otsi kaardilt risti) ületasin heki, mis oli kaardile märgitud keelava tingmärgiga. Lisaks olin paaris kohas teevalikuga hädas. 9 KPst jooksin juba välja, kui otsustasin ikkagi teise varinadi kasuks. Lisaks läbisin ühte elamukvartalit kolm korda, oli küll tuttav tee, kuid kardan, et viimane kord oli liiast. 12KPst oleks pidanud kohe suure tee peale minema.

Silkeborgi laager oli üks paremini organiseeritud laagreid, kus ma kunagi käinud. Kõik toimis nagu kellavärk. Eriti oluline oli, et Tarvo (ja Olle teise sprindi rajameistrina) suutis igaks treeninguks spetsiifilise harjutuse ette valmistada. Tehnilise suutmatuse või maastiku mitte tundmise taha seekord pugeda ei ole vaja. Selle 9 treeninguga võtsime sealsetest võimalustest praktiliselt maksimumi. Laager oli harjumatult intensiivne (iga päev testjooks), kuid läbi nende katsumuste ongi kõige lihtsam maastiku eripärasid omandada.

Tänasega on minu MMi stardini jäänud 24 päeva. Esimesed 10 päeva on plaanis harjutada Põhja-Eestis, kasutades ära Nõmme-Harku metsa. Kavas pikemad krossid, tõusud ja pikad lõigud. Seejärel siirdun 14. aastase vaheaja järel O-Ringenile. Tõenäoliselt ma seal kõiki päevi ei võistle, kuid võistluspäevadest kujunevad MM-i peaproovid. Vahetut enne MMi on plaan põigata korraks Lõuna-Eestisse, äkki isegi joosta Obinitsa kandis.

Olle ja Sander lühiraja teekondi arutamas.