Kuna minuga juba ka vähe suuremaid lapsi hirmutatakse siis ka väike ülevaade möödunud aastast.
Aasta algas minu jaoks detsembri algusega (enne seda MM-lt saadud vigastus jala väänamise näol) ning suutsin realiseerida 354 h. Sinna sisse jäid suvekuudel 5-6 nädalat vigastuste tõttu vahele ning ka november siis puudu. Maht on ikka väike. Samas arvestades, et nii pikalt järjest ei ole 5-7 aastat harjutanud.
Sellest jooksu teedel 225h
Jooksu metsas 14h
orienteerumist 20h
võistlusi 32h
suuska 37h
muu 24 h (saalitrennid, pall jne)
Kuigi jooksu metsas on suhteliselt vähe võib öelda, et talvel on ikka suht palju jooksu lume peal ning see annab tegelikult juurde (kajastub teejooksu osas). Metsas jooks on märgitud ikka konkreetne pinnase peal jooks. Tegelikult on ikka vähe.
Hooaja põhieesmärk oli MM, kuhu jäi kahjuks vigastuse tõttu sõitmata. Tagantjärgi vaadates ning ka enne ette mõeldes ja kohalesõidu tingimusi arvestades tulemuse saavutamine oleks olnud väga raske. Samas kui harjutada eesmärgiga koondises joosta siis ei saa minu arust olulisemat võistlust kui MM olla.
Järgmise tähtsusega olid Põhjamaade MV, Balti MV ja Eesti MV tava/lühi.
Põhjamaade MV suutsin lühirajal joosta välja enda hetke peaaegu maksimumi antud maastikul (sisaldas ka viga, aga rõhutaks “antud maastikul”). Eestlastest II koht, üldse 32 (vist). Hetkeseisu ja põhjamaade maastikul vähest kogemust arvestades jäin rahule. Samas arenguruumi on palju.
Eesti MV lühi. Eesmärgiks oli kindlasti medal. Jäi 4 min kaugusele. Väga kehva sooritus minult. Viga kokku kahe esimese punniga 3,5 min. Ei tea milles asi, lihtsalt ei saanud kaardist aru, ka peale finishit rahulikult vaadates. Juba eeljooks ei sujunud üldse. Samuti kahe esimese punktiga hästi palju viga. Ka füüsiliselt kehva enesetunne.
Eesti MV tava. Eesmärgiks enne hooaega oli kindlasti medal. Kuid kuna juuli keskel MM katsevõistlustel olnud vigastus tingis 3 nädalase jooksupausi siis enne starti oli eesmärgiks võimalikult hea jooks. Vigastusest tingituna oli enne tavarada 1,5 kuud võistluspaus. Käisin küll mõnel päevakul aga võistlemas peale MM katsevõistlusi ei olnud käinud. See tingis tõenäoliselt selle, et raja esimeses kolmandikus ei saanud üldse kaardiga kontakti, peaaegu esimese 8 punniga igaühega väike viga, mõnega suurem. Samuti ei olnud pikka aega metsas kiiresti jooksnud ning jalalihased väsisid ning ei olnud jooksu tunnet. Samas suutsin pingutada lõpuni, mis oli väga hea (võitlusvaim kõva) ning eelviimasel pikal etapil sain vist isegi parima aja kirja. Arvestades hetkeseisu jäin tulemusega rahule.
Balti MV. Koht 11. Eestlastest III. Ei saa mingil juhul rahule jääda. Enesetunne ei olnud hea ning ühe punniga ka suurem viga.
Järgmise tähtsusega olid Põhjamaade MV, Balti MV ja Eesti MV tava/lühi.
Põhjamaade MV suutsin lühirajal joosta välja enda hetke peaaegu maksimumi antud maastikul (sisaldas ka viga, aga rõhutaks “antud maastikul”). Eestlastest II koht, üldse 32 (vist). Hetkeseisu ja põhjamaade maastikul vähest kogemust arvestades jäin rahule. Samas arenguruumi on palju.
Eesti MV lühi. Eesmärgiks oli kindlasti medal. Jäi 4 min kaugusele. Väga kehva sooritus minult. Viga kokku kahe esimese punniga 3,5 min. Ei tea milles asi, lihtsalt ei saanud kaardist aru, ka peale finishit rahulikult vaadates. Juba eeljooks ei sujunud üldse. Samuti kahe esimese punktiga hästi palju viga. Ka füüsiliselt kehva enesetunne.
Eesti MV tava. Eesmärgiks enne hooaega oli kindlasti medal. Kuid kuna juuli keskel MM katsevõistlustel olnud vigastus tingis 3 nädalase jooksupausi siis enne starti oli eesmärgiks võimalikult hea jooks. Vigastusest tingituna oli enne tavarada 1,5 kuud võistluspaus. Käisin küll mõnel päevakul aga võistlemas peale MM katsevõistlusi ei olnud käinud. See tingis tõenäoliselt selle, et raja esimeses kolmandikus ei saanud üldse kaardiga kontakti, peaaegu esimese 8 punniga igaühega väike viga, mõnega suurem. Samuti ei olnud pikka aega metsas kiiresti jooksnud ning jalalihased väsisid ning ei olnud jooksu tunnet. Samas suutsin pingutada lõpuni, mis oli väga hea (võitlusvaim kõva) ning eelviimasel pikal etapil sain vist isegi parima aja kirja. Arvestades hetkeseisu jäin tulemusega rahule.
Balti MV. Koht 11. Eestlastest III. Ei saa mingil juhul rahule jääda. Enesetunne ei olnud hea ning ühe punniga ka suurem viga.
Õnnestumised hooajal:
Kindlasti suurim ilmselt EMV öine võit. Tegin hea jooksu ning ka vorm oli hea, kuigi konkurents nõrk. Ikkagi kolmas öise võit järjest – saavutus!
Põhjamaade MV lühirada – jäin väga rahule.
EMV pikk rada – jäin rahule jälle raja teise poolega, esimene oli katastroof! Koht hea aga kaotus suur. Suurt väärtust medalil ei ole, samas suutsin kahte tavaraja medalimeest edestada.
Teate Jüriöö ja EMV hästi joostud ja võidetud esimesed vahetused. Kevadel tegin veel häid jookse, rahule jäin Tallinna öisega, mis ei oma tiitli poolest mingit tähtsust aga enesetunne oli võib-olla hooaja parim ning võitsin pikalt Silverit, Hiiekat, Chiefi ja Erikut. Tegin ka füüsiliselt väga hea jooksu.
Sügisjooks oli ka hea, parandasin enda eelmise aasta tulemust 1,5-2 minutiga. Aeg 35.22. Chief tuli lähemale aga ära sain. Jagu sain Petsist kellele hävisin 1,5 a tagasi Rabajooksul. Selle aasta Rabajooks samuti parem kui eelmine 21.11. Samas on vimpli peal kirjas, et 17,5 a vanuselt jooksin 20.54. Masendav, et praegu jooksen kehvemini.
Tõsiselt kahju on, et hooaja teine pool vigastuste nahka läks.
Kokkuvõtteks pean ütlema, et hooajaga rahul ei ole, eriti teise poolega. Ei tundnud hooaja jooksul kordagi sellist vormi, mida tundsin aasta varem näiteks EMV lühirajal. Hea tunne hakkas tulema MM katsevõistlustel ning selle järgselt aga kahjuks jäid need jooksud pooleli. Samas olin hooaja esimesel poolel stabiilne.
Tõsiselt kahju on, et hooaja teine pool vigastuste nahka läks.
Kokkuvõtteks pean ütlema, et hooajaga rahul ei ole, eriti teise poolega. Ei tundnud hooaja jooksul kordagi sellist vormi, mida tundsin aasta varem näiteks EMV lühirajal. Hea tunne hakkas tulema MM katsevõistlustel ning selle järgselt aga kahjuks jäid need jooksud pooleli. Samas olin hooaja esimesel poolel stabiilne.
Järgmise aasta plaan.
Plaanis on teha 480 h. Nii, et igasugu kollijutud on liigsed.
Üks põhieesmärk järgmisel aastal:
Igal võistlusel on eesmärgiks Chiefile ära panna (see eesmärk oli püstitatud ning kirjutatud ka peatreenerile enne Chiefi blogi kirja). Ja Nummikule tahaks ka ära teha, mõnikord. Lisaks on ka muud eesmärgid, eeskätt seotud Euroopa MV ja MM-ga. Ja noortele ei taha kindlasti kaotada.
Igal võistlusel on eesmärgiks Chiefile ära panna (see eesmärk oli püstitatud ning kirjutatud ka peatreenerile enne Chiefi blogi kirja). Ja Nummikule tahaks ka ära teha, mõnikord. Lisaks on ka muud eesmärgid, eeskätt seotud Euroopa MV ja MM-ga. Ja noortele ei taha kindlasti kaotada.
Uue aasta ettevalmistus on siis alanud, pea 2 nädalat juba täis. Siiani sujub.
Pilte ei olnud. Nii, et jama jutt.
Jõudu,
Erkki
8 kommentaari:
Nojah +130 tundi ehk ca 40% tõusu hoolimata ca kahekuulisest pausist. Ilma pausita ikkagi +20%. Vanamees, unistada ju võib, kuid kardan, et Su mehhaanika ei pea vastu. Loomulikult võib juhtuda, et oled juba sellise klotsi kokku ajanud, et saad treeningust puhata (mis on väga oluline), siis pole probleemi. Töö kõrvalt 480h on päris kõva lahmimine. Vaid ca 30% vähem kui Eesti oproff. Kardan, et töö peale kulub Sul rohkem aga.
Kes see anünüümne vend on? Plaan on tehtud 480 h, ega see täitmist ei tähenda veel. Eelmist aastat vaadates kui panna sinna juurde nov 30h, ning puuduvad vigastusekuud veel, siis saan ilma vigastusteta harjutades ~430h. Seega tõus oleks natuke üle 10%. Arvan, et see ei ole palju. Konkreetseid talvekuude mahte olen plaaninud tõsta 10%. Kindlasti on raske aga sama pulga peale seisma jääda ka ei ole mõtet.
On ju ka alati teada tõde, et suurem harjutamine ei pruugi tuua paremaid tulemusi, pigem võib olla vastupidi.
Aga proovida ju tuleb, muidu ei teagi.
Aadel sa oled kunn! Vähe on orienteerujate hulgas vendasid, kes suudavad ennast nii hästi realiseerida. See aasta oli küll kerge tagasilöök, kuid tase tõuseb ainult kõvasti ja kvaliteetselt treenides. Olen samuti arvamusel, et 500 tundi on töölkäiva amatöörsportlase lagi. Arvan, et kui orienteerumine oleks olnud sinu jaoks elus nr. 1 siis oleksid Olle tasemel tegija.
480 tundi on sinu jaoks käkitegu. Luban, et aitan sul nii mõnedki tunnid kaelast ära saada. Mulle meeldib su mõtekäik, et kui juba tõsiselt harjutada siis juba tippvõistluste jaoks. Ahjaa, kindlasti saan järgmine hooaeg Sinu käest paar korda lakki (nt. Tallinna öistel), kuid kindlasti mitte EMil :)
Mehed, võtke aru pähe, tegelikult ei ole 480h ju üldse palju. Ilmselt jah tööinimese maksimum (ja ka minu oma) aga võrreldes muu maailmaga ikka toorelt vähe. Petsi selga näen Sügisjooksul loodetavasti vaid stardis, sest alla 34 min ongi plaanis joosta (33 siiski vist mitte). Plaan peabki olema korralik aga reaalne. Mul tõuseb ~10-12% (harjutatud aeg siis). Ja kui kõik 365 päeva terve olen siis ka realiseerin plaani. Tavaliselt kunagi ei ole terve hooaeg terve ja 2006 sügisel tehtav kokkuvõte on kindlasti väiksem.
Ärge põdega ja kartke, harjutada tuleb. On ka mõned väga andekad nagu Nõmm ja Viivi, aga ülejäänud peavad toorelt vaeva nägema palju aastaid, et siis paar aastat tõesti 250 h pealt tirida.
Aadel , sul peab maikuu alguseks mingi 320 h siis koos olema, see teeb 53 h/kuu ehk keskmiselt 13 h nädal, sealhulgas puhkenädal 10 h, tirimisnädal 16 h, ehk ütleks nii, et töö jääb tagaplaanile. Ei saa unustada eelmise hooaja kohta et vigastus=puhkus, viimane on eriti oluline treeningprotsessi osa
Esimese 6 tsükliga (aprilli keskpaigani) on plaanis teha 280h. Tsüklid esialgu 42,47,51,55,48,37. Kindlasti raske aga mitte võimatu. Töö juures olen seda ka rääkinud ning üritan ise vaadata, et töökoormus liiga suureks ei läheks. Nii mõnelgi lugejal on need näitajad suuremad.
Eelmise aasta vigastused tulid suvel ning ei olnud tingitud suurest treeningmahust. Annan endale selgelt aru, et talvine maht võib tingida vigastusi minu puhul, aga tegemist on ju plaaniga, mida ei saa teha arvestades vigastused sinna sisse.
Arti:
Anonüümse all ei pane, see tundub on Hiieka rida ;)
Olen Kunniga nõus, et kui terve püsida õnnestub(Aadli ju tuntud külmetuse mees) ja vigastusi ei tule, siis on töökõrvalt 480h jummala tehtav. Iseasi on muidugi see, et mida kõrgem koormus(seda summaarselt tööl ja treeningus), seda selgelt suurem ka haiguse oht.
Seega pigem sõita treeningplaanist 90-95% peal ja püsida terve!
Arti point on õige. Samas, kui iga aasta kohe alguses mõelda 90% peale siis mahu tõusu ei tulegi. Selline metoodika kõlbab hästi eesti ~5 koha peal jooksuks (ilma mingi irooniata), tõsiselt hästi. Ise lasin selle pealt ka paar aastat. Nii saab asjast tõsiselt mõnu ka tunda.
Pets, mis kaikaid? Sul ilmselt 600h tunni plaan? Tule mängi mõni esmaspäev palli, näeb kas suudad Edithi ja Lilluga sammu pidada.
Postita kommentaar