Õhtune üritus oli aga karmim kui ma ootasin. Silkeborg Vesterskov on kõigile ju nii tuttav, et musta värvi pole kaardi trükkimisel mõtet raisata. Ja punktideks kõlbavad pesulõksud ka. Lisaks oli stardi-finishipaika klubimajast (korralikum kui Horsensi oma, (sega)saun ja puha) 20 minutit jooksu. Kaardil oleva 7,7 km pikkuse raja läbimiseks kulutasin ma ka nii palju, kui lamp lubas (1.20) ja tagasi jooksime jälle 20 minutit. Oli korralik treeningpäev.
Rajast: Esimest punkti ei leidnud — ei teadnud veel mida otsida. Koht oli õige, kuid selles veendumiseks läks aega. 2–12 läksid ilusti, üllatavalt mõnus tunne oli öö-o vaenlase kohta (väike viga neljandaga (alguses läksin liiga vasakule, siis jälle paremalt punktist mööda) ja 11.-ga (ootasin punkti õigest kohast edelas olevast orvandist — keerasin mingil hetkel maailma 90 kraadi)). 12. jooksin üles lagedale ja sealt piki nõlva (kust leidsin tee) alla. 13. oli aga hullus võsas, minek võttis kaua aega ja punkti sain kätte alles idast kraavi käänakust tulles. 14. jooksin ka idapoolse künka otsa ja 15. valisin nõlvaalust viirutust kartes väga vale valiku otse üle mäe. Aga eks trenni tuleb ka teha (jõud oli ju plaanis). Tõusu võtsin käpuli. 16. jooksin taas üles lagedale ja sealt rohelise serva mööda peale. 17–20 olid taas head, kuid 21. minnes ei saanud poolel etapil enam midagi aru. Teid oli palju, jooksin lõpuks ühte mööda, mis mind punktitagusele lagedale putka juurde välja viis. Sealt peale tulles ei saanud ka midagi aru, kuni lõpuks taipasin, et pean vaid üle seljandiku rohelisest välja minema. Selliste asjade pärast mulle öine orienteerumine ei meeldigi — kui viga teed ja enam paigas ei ole, läheb uuesti aru saamiseks ikka meeletult aega. 22–23 tulid kustuva lambi kiuste kätte küll.
Ja järgmise nädala teisipäeval (plaan: puhkepäev) pidid nad Horsensi klubimajast väga toreda 90-minutise koosjooksu tegema. Kogu aeg üksi joosta oleks ju ka igav. Peab plaani vist ikka ümber tegema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar