19 jaanuar 2006

Tervis 4

Sain nüüd oma numbrid ka kätte:
Kaal 64 kg (11.02.05 sama)
Pikkus 177 cm (176,5)
Veresuhkur 4,7, kolesterool 3,91
Vererõhk 124/55 (136/70 — läheb iga aastaga madalamaks)
Hemoglobiin 151 (155, 3 aastat tagasi oli veel 164)
Veri oli üldse "väga hea" (nagu ka mullu)
Kopsumaht 4,92 (nõrk, aga parem kui eelmise korra 4,3)
EKG 5/5, "hea reaktsioon koormusele" (eelmine kord 5/4 ja "mõõdukas koormuse mõju")

Koormustest:
8 1,5 2 128
8 4,5 3 144 2,2
10 4,5 3 158 2,2
12 4,5 3 172 2,0
12 6,5 3 182
13 6,5 3 189 3,5
14 6,5 1 192
15 6,5 1 196
17 6,5 1 201
Siinkohal öeldi, et aitab küll tänaseks.
Eelmine kord olid pulsid samadel koormustel pidevalt 5-6 lööki kõrgemad.

Taastumine:
1min 169 210/0
2min 131 190/30 7,9
3min 116 155/20
TPS 416

PWC170 W / W/kg: 230/3,6 (eelmine aasta 204/3,2)
See number, nagu ma aru sain, näitab, et ma ei tööta kuigi ökonoomselt. Aga dünaamika on positiivne ja kui nii edasi läheb, olen ma kümne aasta pärast nagu Jaanus Reha.
AL pulss: 150–160
AnL pulss: 185–188

Puhtalt laktaadi järgi määrates oleks aeroobne lävi 175 ja anaeroobne 191, aga selliseid numbreid keeldus doktor välja kirjutamast. Aeroobset trenni pidi 170-se pulsiga joosta ikka liiga kulutav olema, hoolimata laktaadi numbritest.

Pikka trenni ja raskele võistlusele kästi süüa (geelid, batoonid, magus jook) kaasa võtta, kuna ma töötavat ainult süsivesikute pealt ja peale nende varude lõppemist jäävat masin seisma. On tuttav tunne küll. Pikkadel võistlustel (üle 1.40) on mul tihti probleemiks olnud, et kuigi stardis on kõht liigagi täis, saab viimasteks punktideks lihtsalt energia otsa, kõht on tühi ja ma suudan ainult puust puuni tuikuda.

Üldiselt on tore, et areng ikka toimub. Enesetunde järgi seda nii kindlalt ei ütleks, aga siin võib põhjus olla selles, et ma olen eelmiste aastate rahulikest loksumistest peaaegu loobunud ja jooksen varasemast veidi kiirema tempoga — eks siis on ka trennis natuke raskem. Mina sain doktor Lepikult kiita optimaalselt valitud koormuse (40 tundi kuus) eest, lisaks filosofeerisime hommikuks tippsportlase raskest leivast. Mul soovitati ikka koolis ka käia.

3 kommentaari:

Markus ütles ...

mind huvitab, kas kopsumahu suuruse ja töövõime või millegi sarnase vahel ka seos on?
kõikidel, kes siin senimaani on oma tervisest kirjutanud, on kopsumaht minu arust tagasihoidlik olnud(rõhutan, et minu arust), kuid võimekus räägib teist keelt.
endal 6,9 liitrit ja tundub, et jääb mingitel hetkedel ikka lahjaks.

Jürgen ütles ...

Mina tunnen, et mu kopsumaht jääb lahjaks ainult siis, kui Tali tahab meid panna võidu vee all hinge kinni hoidma.

Aga tegelikult, eks töövõimet mõjutavad mingil määral kõik tegurid. Aga minu arusaamise järgi on pikamaajooksul kopsumaht (kui see muidugi vähegi normis on) neist paljudest üks vähemtähtsamaid. Lihtsalt kui ikka Tallinna neljapäevakul soo hullult muna järgi haiseb, saad sina sealt pikemalt hingamata läbi joosta.

peeter ütles ...

minu küsimuse peale et palju kopsumaht sooritsut mõjutab ei osanud nad eriti vastata parmeini kui "mida suurem seda parem". St väga ei maksa see värk.
Selle kõrge aeroobse kohta ütles see doktor et see pidavat orienteerujate kutsehaigus olema. Jooksjatel ja suusatajatel ei pidavat nii olema. Ainult orienteerujatel. Segareziim on üli lühike. Ma ütlesin chiefi lause et need pidid kõige kõvemad mehed olema ju, ta nõustus.
Niiet kõik korras. Minu andmestik tulekul varsti, vihjena niipalju et kõik tegurid kokku selle "tuule tõttu tundub nagu -36" ilmaga ei lase jooksu poole pealt head sooritust teha...