30 november 2005

November

Esimest treeningperioodi (30. okt.-27. vov.) võib lugeda õnnestunuks. Seatud eesmärgid said enamuses täidetud. Plaanitud 38 tundi tiksus kokku, Jõulumäe laagris sai käidud, haigustest olen siiani eemal olnud ning vanad vigastused ei ole treeninguid seganud.

Kas ma suudaksin treenida rohkem? Kas ma peaksin rohkem harjutama? Tõenäoliselt ma seda suudaks. Küsimus oleks millise hinnaga. Võrreldes eelmise aastaga harjutasin esimese tsüklis 9 tundi rohkem, tehes selleks 7 treeningut enam (38,4 h vs. 29,4 h; 30 vs. 23 treeningkorda). Kuigi treeningperioodi üles ehitus on sarnane olen ma see aasta harjutanud mitmekesisemalt. Kuigi 38 tundi on tühine summa tuleb jääda realistiks ja arvestada ligi 30 % mahukasvuga.

Novembri peamiseks eesmärgiks oli treenida mitmekülgselt, saavutada teatud rutiin ning mõnus treeningvorm. Kõik kolm eesmärki suutsin täita ainult osaliselt. Treeninud olen küll mitmekülgselt, kuid tihti on kannatanud kvaliteet. Näiteks enamus jõutreeninguid on olnud siiamaani kodus teleka ees püherdamised. Samas olen rahul hüppe- ja jooksuharjutustetrennidega. Treening rutiini on seganud kõige rohkem pidev Tallinna ja Tartu vahel pendeldamine. Lisaks ei tunne ma, et oleksin heas treeningvormis, võib öelda, et konditsioon on rahuldav, kuid mitte hea. Jooks on tihti raske ja ebameeldiv. Jõulumäe laagris tundsin olulist arengut, samas kogesin seal ka reaalsust, enamus koondislasi on momendil paremas füüsilises konditsioonis.

Järgmine tsükli plaan on 42 tundi (7,5-12-13-9,5). Jätkan sarnaste harjutustega nagu novembris, loodetavasti saab suusatada. Kuna järgmine laager jääb juba kolmandasse perioodi siis tuleb paar väsitavat nädalavahetust üle elada. Kindlasti tahan rohkem tähelepanu pöörata lihashooldusele – venitus ja massaaž. Selle jaoks peab aega leidma. Eriti teeb mulle muret alaselg.

Juhul, kui huvitab siis selline nägi välja 47. nädal (Jõulumäe laager)

E h -
õ - 63´ taastav jooks + 15´ jõudu
T h -
õ - 30´ jooks + 30´ hüpped Tartu Lauluväljakul + 23´ jooks
K puhkus
N h – 40´ jooks + 50´ suunaharjutus (valge leht) + 10´ jooks
õ – 67´ jooks Rannametsas
R h – 10´ jooks + 68´ orient. Rannametsas (~10 km rada; avg 160) + 12´ jooks
õ – 75´ jooks Rannametsas + 15´ jõudu
L h – 25´+ 20´ jooksuharj.(vahele 10´ jooksu)+33´ orient (~5km;avg167)+10´
õ – 60´ jooks Jõulumäel + 10
P h – 140´ jooks Rannametsas (osaliselt maastikul; avg 140)
õ -

kokku 13,5 tundi


Treenige!

24 november 2005

10 km — 36.02

Uus treeningaasta on ka minu jaoks alanud. Novembri esimese kolme nädalaga sai treenitud rohkem kui viimased 8 kuud nelja nädalaga (32 tundi). Põhilised märksõnad on jõud ja jooksutehnika, kuid plaanid mitte enne jaanuari kiiresti joosta said ümber tehtud — kohalik ideoloogia käsib nimelt ka praegu isegi kaks korda nädalas intensiivseid trenne teha. Ja kuna üks kord sellest tehakse TKC raames kolmapäeva õhtuti Silkeborgis (ja üle nädala kaardil), leidsin ma, et natuke pingutamist ei tee ka mulle ikkagi paha.

Eile õhtul toimus aga suurem üritus — kogu Lääne-Taani juuniororienteerujad kogunesid Århusi traditsioonilist novembri 10 km testjooksu jooksma (teine joostakse jaanuari lõpus). Külalisvõistlejana asusin starti minagi. Joosti 4 ~2,4 km pikkust ringi Mindeparkenis väiksemate (ja vähem valgustatud) tänavate ääres + kümnest kilomeetrist puudujäävad meetrid. Ringil ei puudunud ka lauge, kuid iga läbimisega järjest pikemana tunduv tõus.

Tuleb tunnistada, et 10 km on ikka tugevate meeste distants. Mina ei mäleta, et mul kunagi jooks nii raskelt oleks tulnud. Esimesel ringil pandi kohe korralik tempo peale (8.18). Seadsin end neljandale positsioonile ning kannatasin kuidagi ära. Paraku selgus juba peale teist ringi, et ka teistel on raske, ning kaks kaasjooksjat otsustasid pealtvaatajaks jääda. Kuna esimene oli seks ajaks minust juba pikalt ees, tuli lõpuni ise jõuda. Tempo küll langes (2.+3. ring 17.43 ja viimane 8.56), aga see-eest oli enesetunne palju meeldivam. Niimoodi oleks jõudnud pikemaltki joosta. Testi parimale (vabandust, ajasin küll juttu ja puha, aga nime ei mäleta) kaotasin üle minuti. Järgmised hakkasid ka umbes minuti pärast tilkuma. Pärast jooksu oli muidugi jälle ülihuvitav møde teemal "kuidas saada paremaks orienteerujaks".

Tegu on muuseas minu 10 km isikliku rekordiga — polegi juhtunud seda distantsi varem jooksma. Nüüd muidugi huvi on, kui kaua see võistlusvormiga aega võiks võtta. Enne seda jooksu mõtlesin, et 36 minutiga oleks praegu küll päris rahul — eks nüüd siis tuleb olla. Viimane raske trenn enne jooksu oli pühapäeval (2,5 tundi natuke allpool aeroobset läve, 13-tunnise nädala järel oli see mulle ikka katsumus), puhkenädala alustuseks sai esmaspäeval 45 min ujutud ja teisipäeval 45 min mere ääres sörgitud.

11 november 2005

Kolli jutt

Kuna minuga juba ka vähe suuremaid lapsi hirmutatakse siis ka väike ülevaade möödunud aastast.
Aasta algas minu jaoks detsembri algusega (enne seda MM-lt saadud vigastus jala väänamise näol) ning suutsin realiseerida 354 h. Sinna sisse jäid suvekuudel 5-6 nädalat vigastuste tõttu vahele ning ka november siis puudu. Maht on ikka väike. Samas arvestades, et nii pikalt järjest ei ole 5-7 aastat harjutanud.
Sellest jooksu teedel 225h
Jooksu metsas 14h
orienteerumist 20h
võistlusi 32h
suuska 37h
muu 24 h (saalitrennid, pall jne)
Kuigi jooksu metsas on suhteliselt vähe võib öelda, et talvel on ikka suht palju jooksu lume peal ning see annab tegelikult juurde (kajastub teejooksu osas). Metsas jooks on märgitud ikka konkreetne pinnase peal jooks. Tegelikult on ikka vähe.
Hooaja põhieesmärk oli MM, kuhu jäi kahjuks vigastuse tõttu sõitmata. Tagantjärgi vaadates ning ka enne ette mõeldes ja kohalesõidu tingimusi arvestades tulemuse saavutamine oleks olnud väga raske. Samas kui harjutada eesmärgiga koondises joosta siis ei saa minu arust olulisemat võistlust kui MM olla.

Järgmise tähtsusega olid Põhjamaade MV, Balti MV ja Eesti MV tava/lühi.
Põhjamaade MV suutsin lühirajal joosta välja enda hetke peaaegu maksimumi antud maastikul (sisaldas ka viga, aga rõhutaks “antud maastikul”). Eestlastest II koht, üldse 32 (vist). Hetkeseisu ja põhjamaade maastikul vähest kogemust arvestades jäin rahule. Samas arenguruumi on palju.

Eesti MV lühi. Eesmärgiks oli kindlasti medal. Jäi 4 min kaugusele. Väga kehva sooritus minult. Viga kokku kahe esimese punniga 3,5 min. Ei tea milles asi, lihtsalt ei saanud kaardist aru, ka peale finishit rahulikult vaadates. Juba eeljooks ei sujunud üldse. Samuti kahe esimese punktiga hästi palju viga. Ka füüsiliselt kehva enesetunne.

Eesti MV tava. Eesmärgiks enne hooaega oli kindlasti medal. Kuid kuna juuli keskel MM katsevõistlustel olnud vigastus tingis 3 nädalase jooksupausi siis enne starti oli eesmärgiks võimalikult hea jooks. Vigastusest tingituna oli enne tavarada 1,5 kuud võistluspaus. Käisin küll mõnel päevakul aga võistlemas peale MM katsevõistlusi ei olnud käinud. See tingis tõenäoliselt selle, et raja esimeses kolmandikus ei saanud üldse kaardiga kontakti, peaaegu esimese 8 punniga igaühega väike viga, mõnega suurem. Samuti ei olnud pikka aega metsas kiiresti jooksnud ning jalalihased väsisid ning ei olnud jooksu tunnet. Samas suutsin pingutada lõpuni, mis oli väga hea (võitlusvaim kõva) ning eelviimasel pikal etapil sain vist isegi parima aja kirja. Arvestades hetkeseisu jäin tulemusega rahule.

Balti MV. Koht 11. Eestlastest III. Ei saa mingil juhul rahule jääda. Enesetunne ei olnud hea ning ühe punniga ka suurem viga.

Õnnestumised hooajal:
Kindlasti suurim ilmselt EMV öine võit. Tegin hea jooksu ning ka vorm oli hea, kuigi konkurents nõrk. Ikkagi kolmas öise võit järjest – saavutus!
Põhjamaade MV lühirada – jäin väga rahule.
EMV pikk rada – jäin rahule jälle raja teise poolega, esimene oli katastroof! Koht hea aga kaotus suur. Suurt väärtust medalil ei ole, samas suutsin kahte tavaraja medalimeest edestada.
Teate Jüriöö ja EMV hästi joostud ja võidetud esimesed vahetused. Kevadel tegin veel häid jookse, rahule jäin Tallinna öisega, mis ei oma tiitli poolest mingit tähtsust aga enesetunne oli võib-olla hooaja parim ning võitsin pikalt Silverit, Hiiekat, Chiefi ja Erikut. Tegin ka füüsiliselt väga hea jooksu.
Sügisjooks oli ka hea, parandasin enda eelmise aasta tulemust 1,5-2 minutiga. Aeg 35.22. Chief tuli lähemale aga ära sain. Jagu sain Petsist kellele hävisin 1,5 a tagasi Rabajooksul. Selle aasta Rabajooks samuti parem kui eelmine 21.11. Samas on vimpli peal kirjas, et 17,5 a vanuselt jooksin 20.54. Masendav, et praegu jooksen kehvemini.

Tõsiselt kahju on, et hooaja teine pool vigastuste nahka läks.
Kokkuvõtteks pean ütlema, et hooajaga rahul ei ole, eriti teise poolega. Ei tundnud hooaja jooksul kordagi sellist vormi, mida tundsin aasta varem näiteks EMV lühirajal. Hea tunne hakkas tulema MM katsevõistlustel ning selle järgselt aga kahjuks jäid need jooksud pooleli. Samas olin hooaja esimesel poolel stabiilne.

Järgmise aasta plaan.
Plaanis on teha 480 h. Nii, et igasugu kollijutud on liigsed.
Üks põhieesmärk järgmisel aastal:
Igal võistlusel on eesmärgiks Chiefile ära panna (see eesmärk oli püstitatud ning kirjutatud ka peatreenerile enne Chiefi blogi kirja). Ja Nummikule tahaks ka ära teha, mõnikord. Lisaks on ka muud eesmärgid, eeskätt seotud Euroopa MV ja MM-ga. Ja noortele ei taha kindlasti kaotada.
Uue aasta ettevalmistus on siis alanud, pea 2 nädalat juba täis. Siiani sujub.
Pilte ei olnud. Nii, et jama jutt.
Jõudu,
Erkki

RASKE!

Nagu eelmised sügised, nii ka see aasta läheb treeningutega alustamine raskelt. Joosta ei jõua, pulss on kõrge, kõik kohad valutavad, õhtuti oled laip...selle kõige juures on siiski suur pluss, edasi saab minna ainult paremaks.
Treening hooaeg algas mul 3. novembrist. Selle ette jäi kuue päevane reis Kaukaasiasse. Mul olid küll tossud kaasas, kuid pigem enese rahustamiseks. Kuigi maastikud on seal tapvalt ilusad ja jooksmiseks sobivad, ei käi tervisesport kokku sealsete inimeste arusaamadega. Seda ei saa neile ka pahaks panna, mida sa ikka jooksed, kui kogu energia läheb enese elus hoidmisele. Kuigi reis oli suhteliselt väsitav ja kaugel sportlaslikust režiimist, lootsin ma sellest kiiremini välja puhata. Tänaseks tehtud üheksa trenniga olen üritanud harjutada võimalikult mitmekülgselt. Selle aasta sees ongi plaan pöörata suurt tähelepanu jõu arendamisele. Selleks on mul nädalas kolm spetsiaalset trenni – teisipäeval hüpped, neljapäeval jõusaal ja laupäeval jooksuharjutused. Lisaks tahaks enne lume tulekut võimalikult palju metsas joosta. Täna oligi hea võimalus koos Erkkiga mööda Männiku samblast vaipa joosta, hea vaheldus kõvakattega teedele.
Millega siis ülejäänud tegelevad?

Paar pilti Kaukaasia maastikust. Seal on kindlasti palju potentsiaalseid orienteerumismaastikke, kuid vaevalt, et seal kaarte on. Gruusias on siiski orienteerumisliit olema. Äkki kunagi saab seal juba orienteeruda. Reisi sihtkohana soovitan aga soojalt, hea võimalus Euroopa steriilsus ning mugavus maha raputada.

Tbilisit ümbritsevad "künkad"


Väikse-Kaukasuse mäed Armeenias


Tehke trenni!

02 november 2005

TKC Silkeborgis

Täna oli plaanitud joosta hommikul 35 minutit ja õhtul 30 min + 40 min tubast jõudu. Aga kui ma eile sain sms-i "Hej Jürgen. Skal du med til træning i morgen i Silkeborg? Samme tid og sted i Lund?" ja mulle veel lampi ka pakuti, otsustasin pahaaimamatult selle kasuks. Hommikune jooks jäi ikka paika, venis isegi 45 minutini.

Õhtune üritus oli aga karmim kui ma ootasin. Silkeborg Vesterskov on kõigile ju nii tuttav, et musta värvi pole kaardi trükkimisel mõtet raisata. Ja punktideks kõlbavad pesulõksud ka. Lisaks oli stardi-finishipaika klubimajast (korralikum kui Horsensi oma, (sega)saun ja puha) 20 minutit jooksu. Kaardil oleva 7,7 km pikkuse raja läbimiseks kulutasin ma ka nii palju, kui lamp lubas (1.20) ja tagasi jooksime jälle 20 minutit. Oli korralik treeningpäev.

Rajast: Esimest punkti ei leidnud — ei teadnud veel mida otsida. Koht oli õige, kuid selles veendumiseks läks aega. 2–12 läksid ilusti, üllatavalt mõnus tunne oli öö-o vaenlase kohta (väike viga neljandaga (alguses läksin liiga vasakule, siis jälle paremalt punktist mööda) ja 11.-ga (ootasin punkti õigest kohast edelas olevast orvandist — keerasin mingil hetkel maailma 90 kraadi)). 12. jooksin üles lagedale ja sealt piki nõlva (kust leidsin tee) alla. 13. oli aga hullus võsas, minek võttis kaua aega ja punkti sain kätte alles idast kraavi käänakust tulles. 14. jooksin ka idapoolse künka otsa ja 15. valisin nõlvaalust viirutust kartes väga vale valiku otse üle mäe. Aga eks trenni tuleb ka teha (jõud oli ju plaanis). Tõusu võtsin käpuli. 16. jooksin taas üles lagedale ja sealt rohelise serva mööda peale. 17–20 olid taas head, kuid 21. minnes ei saanud poolel etapil enam midagi aru. Teid oli palju, jooksin lõpuks ühte mööda, mis mind punktitagusele lagedale putka juurde välja viis. Sealt peale tulles ei saanud ka midagi aru, kuni lõpuks taipasin, et pean vaid üle seljandiku rohelisest välja minema. Selliste asjade pärast mulle öine orienteerumine ei meeldigi — kui viga teed ja enam paigas ei ole, läheb uuesti aru saamiseks ikka meeletult aega. 22–23 tulid kustuva lambi kiuste kätte küll.

Ja järgmise nädala teisipäeval (plaan: puhkepäev) pidid nad Horsensi klubimajast väga toreda 90-minutise koosjooksu tegema. Kogu aeg üksi joosta oleks ju ka igav. Peab plaani vist ikka ümber tegema.

01 november 2005

375 tundi

Aga ma vähemalt loodan, et need olid efektiivsemad tunnid kui 2004. aasta 420. Treeninguliikide kaupa oli ajakulu selline:
Jooks teedel 213 h
... ja maastikul 8,5 h
O-treeninguid (põhiliselt päevakud) 20 h
O-võistlusi 32 h
Jooksutehnikat ja tõuse 8 h
Suusatamist 39,5 h
Ujumist, aeroobikat (esimene osa) ja ratast 41 h
Jõuharjutusi 13 h
+ mõned matkad ja süstasõidud

Intensiivsusest saab aimu järnevalt graafikult

Talvises treeningus oli sel aastal minu jaoks uus lõikude jooksmine. Varem olid minu esimesed kiired sammud kevadised võistlused, pulsi sain vahepeal üles vaid mõnede kiirete suusasõitudega. Kevadise lõunalaagri järel oligi minek päris hea, kuid peale Karjalaske edu ei osanud ma kiire trenniga piiri pidada (järgmise kahe nädala sisse jäi 3 rahulikuna klassifitseeruvat treeningkorda (+ 2 puhkepäeva)) ja pingutasin üle. Juba Pekol ei olnud enesetunne ja kiirus kuidagi vastavuses ja Jüriööl ei suutnud ma kuidagi noortel välejalgadel järel püsida. Peale seda olin ma nädala haige ning ragistasin Ilvese kuidagiviisi läbi. Seega oli mu üllatus suur, kui nädal hiljem täiesti valmistumata (eelmise päeva Virumaa o-jooks) Tartu kevadjooksu 23 km 1.22-ga läbisin. See andis Baltikateks kõvasti eneseusku juurde.

EMV öistele pani mind Viivi millegipärast kirja, kohusetundlikult kannatasin ma selle ära, kuigi kevadjooksu väsimus oli sees ja viimase startijana öises metsas uitamine pole mulle kunagi naudingut pakkunud. Balti MV-ks taastusin aga ilusti ära ja jooksin 3/4 tavarajast ka kenasti, kuid siis ei saanud enam leedukate kaardist midagi aru ja tegin tihnikuse lohuga 6-minutise vea. Teatejooksuga olen aga rahul, kuigi lõpuspurdis teisele kohale neljandaks jäin. Rajal suutsin igatahes ilusti konkurentsis püsida. Viimane vahetus pole lihtsalt minu positsioon.

EMV lühiraja õnnetuses tahan ma aga loosi süüdistada. Kolmandana metsaminek tugevaimas eeljooksus ei olnud küll minu lollide vigade põhjendaja, kuid õhtune esimene stardipositsioon oli küll väga ebaõiglane. Miks mu keskendumine häiritud oli, lugege Orienteerujast. EMV teatega seevastu olen ma tänavustest o-jooksudest ehk enim rahul — küllaltki kehva enesetundega suutsin ma raskel rajal (peaaegu) lõpuni ilusti grupis püsida. I täpp jäi panemata tagant kolmandas võsas, kus mind tillist tõmmati.

Juunikuu aga midagi muud positiivset ei pakkunud. Peale EMV-d väänasin sulgpalli mängides jala välja ja pidin nädala jooksuga vahet pidama, misjärel ei tulnud enam midagi välja. Sprindi suutsin vähemalt lõpuni kannatada, aga Ilvesteade oli ikka täielik surm — pingutasin oma valusa jalaga nagu jõudsin, aga ikka liikusin nagu Maru vanamehed ja Kopra lapsed. Peale seda võtsin aja täiesti maha, sõitsin vaikselt ratast, kui hüppeliiges sörkida ei lasknud ning 4EST-il ja Fin5-l (väga head o-trennid!) tulemustetabloo äärde ei läinud.

Enne ärasõitu jooksin veel igati positiivse üllatuse pakkunud Harku järve jooksu (korraldus pakkus küll hoopis negatiivse üllatuse) ja pettumuseks osutunud Kehtna sprindi (eelmise nädala kiirus oli jälle kuhugi kadunud).

Taanis hakkasin eelkõige valmistuma maratoniks, nautisin pikki tõuse ja ilusaid vaateid. Jooksin WRE võistluse Munkebjergis, kus alustasin liiga kiirelt ja väsisin tõusuderikkal rajal lõpuks päris ära — kuid ei võtnud seda väga tõsiselt. Septembris käisin ka kohaliku klubiga kaks korda nädalas orienteerumas, kuid maastikud ei pakkunud suuremat ja keskendumine oli raske tulema. Lisaks olin poolteist nädalat septembri alguses piisavalt tõbine, et mitte trenni minna.

Maratonist olete juba lugenud, kommenteerin veel, et paar päeva peale jooksu hakkas mul labajala pealne selle koha pealt, kuhu võistluse ajal kiip oli kinnitatud, nii hullult valutama, et segas kõndimistki. Olen edaspidi selliste asjadega ettevaatlikum. Lisaks tabas mind jälle mingi viirus, mistõttu jäi aasta viimaste tundide tagaajamine ära. Sörkisin rahulikult oktoobri lõpuni, et uuele, 450-tunnisele aastale vastu minna.

---

Aasta oli seega väga ebaühtlase vormiga — nii mõnelgi korral pööras enesetunne nädalaga ikka oma 540 kraadi. Ma pean selle põhjuseks nõrka aeroobset põhja ja liiga rohket intensiivsete trennide jooksmist. Vähemalt eelmistel aastatel, kui ma palju rahulikumalt olen treeninud, selliseid probleeme nii teravalt esinenud pole. O-rajal takistab mind veel vähene jõuvastupidavus — kui siledal maal võin ma kõrget tempot tunde hoida, siis tõusud tapavad mu kiiresti. Selle vea parandamiseks on novembrisse-detsembrisse planeeritud 3 korda nädalas jõu- ja 2 korda jooksutehnikaharjutusi. Kiirustada ei plaani ma ka intervallide jooksmise alustamisega ja nende hulga tõstmisega. Või mida targemad soovitavad?

Järgmine kord kirjutan lühemalt!