Palju aega läks. 10 nädalat. Aga täna see tuli. Mõnesmõttes asjade loogilise jätkuna. Läinud nädal oli vähemalt jooksukilomeetrite osas tõenäoliselt mu elu mahukaim. Murdis totaalselt maha.
Jooksin täna enda jaoks uusi radu pidi ja jäin marsruudiga väga rahule. Ühe mäe otsast leidsin vaatetorni, millest avanes meeletult ilus vaade. Optilise illusioonina tundus veel nagu oleksin sügaval keset metsa. Tõeliselt lahe oli. Asi nii roosiline pole. Väga palju põlde on siin kandis. Tänane jooksuring siiski koosnes umbes 20km ulatuses pisikestest metsaradadest, mis olid kaetud maha langenud puudega. See kooslus mulle saatuslikuks osutuski. Viimased 7km olid küll mööda suuremaid teid, aga siis oli juba hilja.
Kõikidele Xdreami sõpradele rõõmustamiseks ka selline uudis, et järgmine nädal on veel raskem treeningnädal. Ehk siis kõigil on võimalus meie võistkonna alistamiseks! Vaja ainult mees olla ja see ära teha!
Tehke trenni!
Pilt varastatud kuskilt internetist. Natuke annab muljet edasi. Minu maja jääb täpselt kõige kõrgema posti taha.