Nagu ka eelmisel aasta, tõmbasin ka selle hooaja käima Vuokattis. Sedapuhku natuke tagasihoidlikumalt aga teravamalt. Suusad jätsin koju ja mustale maale rajatud suusarada vaatasin põlgusega. Kasutasin võimalust uus treeninghooaeg käima saada sujuva üleminekuga. Ehk siis magasin päeval ja üritasin selle nädala jooksul kõik lihasvalud ära põdeda. Pool sellest õnnestus. Tõesti magasin päeval aga lihasvalu tundsin veel eile.
Ilmad olid erakordselt depressiivsed ja hallid. Õues oli niiske ja külm. Trennid maitsesid sellest hoolimata väga hästi. Allpool mõned näited.
Kaaslasena oli enamus trennidest Yury Tambasau ja mõnedes jõutrennides Emma Pihl. Rajad planeeris Olle. Erilise sadistliku mõnuga oli ta teinud laagrit lõpetama jäänud tavaraja. Tõusud tapsid mu lihtsalt ära.
Osake tõusutreeningust. See tükike kaarti simuleerib MMi lühirada ja teadet. Kõrval oleval keelualal joostakse järgmine aasta NORTi viimane etapp.
See jupike maastikku ei simuleeri midagi. Aga kuradi raske oli. Märg, külm ja järsud suured tõusud kanarbiku sees. Mörderliche!
Laagri põnevaim treening. Sammude lugemine pole minu teema nagu pildilt näha võib. Üritasin küll meeleheitlikult aga kippus sassi minema. Eriti traagiliselt etapil 6-7. 2004 aasta sügisel määrasime oma sammupikkust koondise laagris Jõulumäel.
Läksin selle mälestusega jooksma. Kahjuks on jalad tugevamaks läinud ja samm pikemaks. Etapil 3-4 maksis see eriti kätte.