27 juuli 2010

Iganädalase rajameistrite seeriavõistluse 3. etapp

Teine nädal ei olnud rajameitritele mitte mingis mõttes kergem kui esimene. Ülesanne pakkus küll rohkem võimalusi, kuid ka rohkem võimalusi ämbrisse astumiseks. Palju mulle saadetud töödest olid allapoole igasugust arvestust, aga oli ka suurepäraseid meistriteoseid. Valisin sedapuhku välja kolm paremat ja toon nad siin välja teile hindamiseks.
Vabandused rajameistrite ees, et võtsin omale vabaduse kärpida kaarte võimalikult palju ja muutsin ka resolutsiooni. Muidu oleks andmemaht olnud lihtsalt liiga suur.
Selle nädala kolm parimat on:
Timmo Tammemäe
Risto Kiilberg

Sven Oras
Uue nädala ülesanne on aga järgmine - Planeerida rada allolevale kaardile! Kõlab lihtsalt. Nii ongi. Rada võiks olla järgmine:
Pikkus ca 5,5km
Punkte 14-15
Tõusu 200-220
Rada peaks olema publikusõbralik ehk ühe vaatepunktiga ning stardi ja finišiga võistluskeskusest
Võistluskeskus on hipodroomist üle tee jääval suusastaadionil!
Mõõtkava taas selline, et kaardi alumisel osal olevate põhja-lõuna joonte vahe on 1km.
Jõudu!

25 juuli 2010

positiivseid emotsioone

2 nädalat on jäänud ja rõõm on teatada, et positiivsed arengud jätkuvad. Üks asi on üles leida jooksukiirus tee peal. Palju raskem on saavutada head enesetunnet maastikul. Eelmine nädal küll jooksin hästi tee peal, kuid nädala sees joostud maastikutrennid nullisid taas mu enesekindlust.
Väga enesekindlalt ma laupäeval lühiraja starti igatahes ei läinud. Stardist läksin minema suhteliselt rahulikult ja ettevaatlikult. Rada kuni 7. punktini oli kivine ja tehniline, keskendusin selle puhtale läbimisele ja kiirus jäi tahaplaanile. 5. punktis, kui mul oli joostud 7:20, kaotasin liidrile 1:21. Müstika. Edasine jooks kulges ilusti. Tempo aina tõusis. Kohati oli tunne nagu sõidaks Colin McRae rallit riski piiril. Iga kurv (punkt) on potentsiaalne kabelimats. Püsisin teel kuni 20. punktini. Kõik klappis kuni pätsini, mille taga pidi punkt olema. Jooksin väikse auringi ja leidsin punkti natuke paremalt. Kahte erinevat GPSi vaadates jään endale kindlaks, et punkt oli vales kohas. Aga see selleks, 40-45 sekundit oli läinud. Lõpuni jooksin taas vana rütmiga ja 27 sekundine kaotus finišis andis mulle 3. koha. Jäin väga rahule.
Tavaraja starti läksin juba enesekindlalt. Lühirada oli näidanud, et pikkadel etappidel olen piisavalt kiire, et võita. Tavarada ju koosnebki pikkadest etappidest. 2 min enne mind startis Jonne Lehto. Plaan oli kiire algus teha ja siis natuke aega Lehto slepis puhata. Stardist minema joostes sai kohe selgeks, et kiire algus jääb ära. Jalad lihtsalt ei jookse. Masin läks kohe diisli peale üle. Tiksusin sellist enamvähem puhast jooksu kuni 12 punktis sain siiski Lehto kätte ja edasi lasime paarisrakendina kuni 21. punktini, kus ta selgelt ära väsis. Lasin siis rahulikult edasi, kõik süsteemid töötasid kuni viimase punktini. Eelviimasest välja joostes sai aju kuumarabanduse. Vaatasin eelviimasesse joostes selgelt kaardilt, et kaks lühikest etappi ja siis lõpp. Eelviimasest välja joostes nägin viimast. Aju tagus ainult, et üks punkt peab veel vahel olema ja siis jooksin selle teadmisega 30 sekundise auringi publiku ees. Kiirustades olin finišit viimaseks punktiks pidanud ja viimast punkti siis eelviimaseks. Mage lugu küll. Kaotasin päeva võitjale lõpus 11 sekundiga.

Orienteerumine on FUN!
Negatiivse uudisena sain peale finišit teada, et 12ndas punktis olin liiga lennukalt komposteerinud ja minu tulemus läks tühistamisele. See siiski mu tuju ei rikkunud, olin kaks päeva teinud piisavalt ilusad ja kiired jooksud, et tulevatele võistlustele sirge seljaga vastu minna. Natuke jäi hinge närima see rumalus selle viimase punktiga loomulikult aga tühja sellest...


1. päev 6,1km ja 23kp

2. päev 11km ja 28kp

23 juuli 2010

Kas tantsukingad löövad pilli?

Reede ju!!! Keerake kõvemaks siis!

19 juuli 2010

Iganädalase rajameistrite seeriavõistluse 2. etapp

Käes on taaskord esmaspäev ja on aeg uueks ülesandeks. Kõigepealt aga eelmise nädala kokkuvõtted ja võistlustööd.
Kõikide saadetud võistlustööde hulgast valisin välja parimad ja need panen siia üles teile hindamiseks. Kui teie töö ka siin ei ilmu, siis ärge kurvastage, ehk läheb järgmine kord paremini. Peakorraldajana olen teinud järgmise valiku:

Jürgen Einpaul

Jonatan Karjus
Timmo Tammemäe

Sven Oras
Armsad lugejad, nüüd on teie kord otsustaja rollis olla. Kommentaaridesse paluks ära nimetada parim rada! Teine ja kolmas koht meid ei huvita. If you ain't first, you're last!
Nüüd aga uue ülesande juurde. Teiseks ülesandeks on planeerida lühendatud tavarada pikkusega ca 8,5km ja rajal võiks olla 16-17 punkti ning piisavalt tõusu (nõute kohaselt siiski)! Finis võiks olla kaardi paremas servas asuval suusastaadionil .
Kokkuleppeliselt siis on mõõtkava selline, et 3 põhja-lõuna joont kaardi paremas servas oleva natuke parema kvaliteediga alusmaterjali peal on 1km looduses! See peaks ütlema kõik. Head pusimist!

18 juuli 2010

positiivsed arengusuunad

21 päeva pärast on selge, et kas vormi sättimine õnnestus või mitte. Tänasega lõppes viimane raske nädal ja ees ootavad kolm fantastilist nädalat täis puhkust, võistlusi ja kiireid trenne.
Kui peale vigastuspausi olin ma tagasi alguses. Suur ümmargune null. Siis nelja nädalaga on õnnestunud piisavalt ära teha, et hakkan tulemuste ja enesetunde poolest natuke juba sportlast meenutama. Olen suutnud augu servale nii lähedale juba ronida, et usun juba sealt pääsemisse. Raske treeningperioodi lõpetuseks tegin kaks väga õnnestunud treeningut, mis tõstsid kõvasti eneseusku ja sisendasid lootust.
Eile startisin järjekordsel jooksuvõistlusel. Orihölkkä nimelisel jooksul Oripääl. Oodata oli gramm tugevama tasemega jooksu, kui möödunud nädalal aga nii kõva jooksu ei osanud ma isegi loota. Distantsiks oli 7,8km (reklaamitud 8km), ilm päiksepaisteline ja 28 kraadi sooja, rada vahelduva reljeefiga suhteliselt lahtise kruusaga kruusatee.
Stardis tundus olevat paar jooksja väljanägemisega meest, soojenduse ajal oli mul raske treening- ja tööperiood igas keharakus tunda. Stardipaugu kõlades tiksusid kõik asjad paikka nagu alati. Üks kiilaneva pealaega ca 40+ mees pani julmalt leekima. Võtsin väljakutse vastu ja haakisin sappa. Tempo tundus olevat natuke liiga kõva. Start oli kergelt allamäge. Kuskil 500m peal hakkas esimene tõus ja siis sai selgeks, et tõusudel olen grammikese kõvem. Tempo tundus üha mugavam. Kedagi muud meiega kaasa ei tulnud ja nii siis kahekesi tõmbasime. Tõusud minu vedamisel, laskumised tema vedamisel. Kuskil 3km peal hakkas kuumus mõjuma aga teadsin, et 4km peal on jook. Joogipunktis mina jõin, konkurent mitte. Kartsin kiirendust aga seda ei tulnud. Ise olen tavaliselt tempot natuke tõstnud kui näen, et teised joovad. Ca 6km peal sain konkurendiga ca 15-20m vahe sisse ja üritasin seda iga hinnaga hoida. Tegelikult oli selleks ajaks juba 4km käinud peas mõte, et kas ma veel jõuan. Kuna raja viimased 200-300m oli tõus, siis kuskil 7km peal olin kindel, et võidan. Sammud seljataga motiveerisid siiski pingutama maksimaalselt ning jooksu lõpetasin ajaga 26:10 ja 6 sekundilise eduga teise koha ees. Enesetunne oli super. Aeg super. Pingutus super. Kõik nii nagu peab. Kui tagantjärele veel analüüsima hakkan, siis läheb jooks aina paremaks: jooksin kiirema tempoga kui mu 10km rekord on joostud, vastane oli eelmine sügis jooksnud 10km 32:18 ja mingis 3000m jooksus Vesa Taanilat lõpuspurdiga karistanud, ehk siis oli väga tugev jooksja ja mis kõige parem, viimase km jooksin 3:10, mis hakkab juba vaikselt Trossmanni liigas olema. Fantastika! Paremat emotsiooni vist ei olegi võimalik ühest treeningust saada.
Täna jooksin juba tuttaval aga siiski väga nõudlikul maastikul korraliku tempoka orienteerumistreeningu. Viimase nelja nädala jooksul pole mul veel kordagi olnud maasikul mõnusat jooksutunnet. Kuni tänaseni! Täna ma lausa lendasin seal maastikul. Ükski tõus polnud liiga suur. Ja isegi orienteeruma tuli täitsa enamvähem välja. Mõne punktiga oli ebakindlust aga üldmulje 29 punktise raja kohta täitsa rahuldav. Maastik on palju halvema nähtavuse ja läbitavusega, kui kaardilt paistab. Väga nõudlik maastik. Trenni lõpetuseks loomulikult 70 minutit jooksu, mis tagas sellise mõnusa pühapäevase haamri veel.
See kõlab nüüd natuke ropult aga nüüd on aeg hakata pliiatsit teritama. Järgmine nädal täitsa okoo tasemel Varsinais-Suomen Rastipäivät kiirel avakaljumaastikul, edasi laager mitme tempoka treeninguga Soome tavaraja näidismaastikel, 4. augustil Kohila staadionil 5000m rekordiüritus ja siis ongi aeg käes kaardid lauale laduda. Kõiki jooksusõpru kutsun 5000m jooksma loomulikult!

Punktivõtutreening 18.07.2010
Neljar 15.07.2010

12 juuli 2010

Iganädalane rajameistrite seeriavõistlus

Kuulutan välja iganädalase rajameistrite seeriavõistluse. Võistluse eesmärk on propageerida rajameistri ametit ning pakkuda noortele alternatiivset tegevust bussikas õlle libistamise asemele. Kuna eestis on rajameistreid oluliselt rohkem kui võistlusi, siis loomulikult ka võimalust oma planeeritud rada proovile panna.

1. osavõistlus toimub sel nädalal ja ülesanne rajameistritele on järgmine:
Planeerida antud kaardile sprindirada järgmiste parameetritega
Pikkus - ca 2,7-3,0km
Punkte 22
Tõusumeetreid 105-110
Võimalusel teha finiš kaardi vasakus servas olevale lagedale, millelt jookseb üle kaduv rada.


Esimese osavõistluse kaart!

Rajad jpg pildifailidena saata aadressil pihl@hot.ee käimasoleva nädala jooksul.

Võin ennustada, et rajameistrivõistlusel on 5 etappi ning võitja selgitavad Saue Tammede nimelise spordiblogi lugejad! Võitja selgub augusti teises pooles.

11 juuli 2010

jo jo jo rahvas, kruvime kütet juurde

Peale Bulgaaria tavaraja kvalifikatsiooni kuumahaamrit ma mõtlesin, et kuidas selliseks šokiks ennast ette valmistada. Nüüd siis pakub emake loodus fantastilist võimalust kuumuses treenimiseks ja ma kasutan seda võimalikult palju. Nädala sees see mul siiski kõige paremini ei õnnestunud, trennid jäid siiski õhtusse ja hommikusse, kui oli natuke juba kergem. Nädalavahetusel aga tegin mõlemad päeva põhitrennid keskpäeval, et oleks võimalikult kuum. Kui eile oli selline meeldiv 27 kraadi, siis täna lajatati 31 kraadiga lagipähe.
Eile startisin Vehmaas Albin Stenroosi mälestusjooksul. Teist nädalavahetust järjest startisin lasterajale. Nimel pakuti peadistantsina poolmaratoni aga see oleks liiga kurnav olnud ja startisin reklaamitud 10,5km distantsil. Kahjuks oli jooksu tase masendav. Alates stardipaugust jooksin üksi. Siiski aitas kaasa teadmine, et on võistlus. Sellise kuumaga oleks niisama tempokrossi joostes tõenäoliselt mingil hetkel alla andnud. Lasin sellise mugava tempoga. Kartsin väga ärakukkumist. Jooksin korraldajate prognoosidest kiiremini ja joogipunktis nägin vaid kuidas lauda püstitatakse. Tuli leppida kuivalt jooksmisega. Raja teine pool läks enesetunne üha halvemaks aga õnneks 10km on piisavalt lühike, et finiš tuli ennem vastu kui asi väga hapuks läks. Sellise ilma, suhteliselt raske rajaprofiiliga, 3,5km kruusatee ja lõpus 4km vastutuule kohta jään välja joostud 37:35ga (10,6km) rahule. Keskmine pulss jäi 169 peale, mis on jooksuvõistluse kohta väga madal. Eks pingutus oli ka selline, kui raskeks läks, andsin natuke järele. Tulemus igatahes annab mulle lootust, et vigastusepaus ei jätnud kõige sügavamat jälge ja 4 nädala pärast jooksen 5 elu parimat jooksu!

Fantast trenni tegin aga täna. Trenni eesmärk oli harjuda kuumaga. Tagantjärele tundub, et täna veel ei harjunud. Soojenduseks jooksin Turu kolmapäevakute 8km-se raja ning lõdvestuseks 10km rahuliku jooksuotsa päiksepaistelisel terviserajal. Ränk treening oli. Avakalju läheb päikese käes kuumaks. Kuumus tuleb alt ja ülevalt. Tapab. Korralikud tõusud mööda avakaljut. KUUM! Soojendus lõppes juba haamriga ja edasi oli ainult autopiloot. Enne jooksuotsa jõin liitri vett, siis 3-4km oli suht OK ja siis jälle HAAMER! Kaks haamrit ühe trenni jooksul. "Uus tase selles vallas, uskumatu kui vuntsideta Siim Kallas!" Õnneks olin trenni planeerinud nii, et selle lõppedes sai ujuma. Muidu oleks vist haiglas ärganud. Kõik inimesed vedelevad vees ja joovad õlut ja siis üks hull jookseb. Õues 31 kraadi.

Tapjaavakaljumaastik!!!


Neljar! Tulemus tühistati, kuna ei leidnud 7. punkti üles. Vestlustest rajameistriga selgus, et ta oli viinud selle kuhugi idapoole metsa. Ta ei tunnistanud oma viga, jäi endale kindlaks. Tehnika ei valeta. Ka viimane punkt oli vales kohas. Masendav kogemus. Maastik iseenesest oli super.

10 juuli 2010

people are people

Sedakorda siis selline areng...

Depeche Mode aastast 1984

A Perfect Circle aastast 2004

05 juuli 2010

Country and western

Soojenduseks törts rulasõittu ja kantrimussi!
5 nädalat on aega, et tuhast tõusta. Impossible is nothing!
Eelmine nädal tegin ka mõned kiiremad stardid. Kolmapäeval jooksin klubi maastikutestjooksu. 6,2km läbisin ajaga 27:57. See on küll praeguse seisuga klubi rekord aga see ei maksa midagi. 27 juulil plaanin vähemalt minuti sealt ära hammustada. Enesetunne ja minek oli niivõrd kehvad ning vormi ma alles lähen.
Laupäeval osalesin Kisko Triatlonil. Valisin laste- ehk lühema raja. Distantsin olid 500m ujumist, 21,5km ratast ja 5,3km jooksu. Võistlust vürtsitasid 27kraadi sooja ja raske rada. Ujusin standartselt 20min/km ehk startisin tagareast ja veest tulin välja ajaga 10:13. Vahetusalas kohmerdasin natuke liiga kaua. Ei saanud särki selga jne. Aega läks 2:01. Rattaetapil panin kohe leekima ainukese käiguga, mis mul on. Täiskiirusel. Võtsin oma uhiuuesti Helkama Kulkurist välja kõik, mis sai. Ja sai palju. 80 eurose matkarattaga paarituhandeste temposõidurataste vastu on ka võimalik imesid teha, kui vähegi meest taga on. Igal möödasõidul lasin ka kella, mis mul praktiliselt lenksu küljes on. Rattarada oli raske, pakkudes pikki tõuse ning samas ka pikki laskumisi. Laskumistel jäi mu ratta 7st käigust selgelt väheks. Siiski sain oma PB kirja 58km/h. Rattaetapil üllatuslikult tõusiin julgelt 10+ kohta ja aega kulutasin seal 40:23. Rattalt jooksule oli mul kerge üle minna. Kiiver peast ja leekima (vahetusele kulus 29sek). Aja kokkuhoiu mõttes oleks ju võinud ka kiivriga joosta aga tundus mõttetu või mis. Jooksurada nagu ka rattarada algas korraliku tõusuga ja jätkus samas rütmis. Jalad olid pööraselt rasked. Kuskil maal tuli vastu liider, kelleks üllatuslikult oli naine ja kes jooksis pöörase tempoga. Jõuetu tunne tekkis. Jooksin terve aja hirmus, sest vahetusalast väljudes olid minuti sees seljataga kaks klubikaaslast. Jooksurajal võtsin veel mõned skalbid ja lõpetasin päeva parima jooksuajaga (19:26) kokkuvõttes kuuendal kohal. Võitjale/naisele kaotasin mingi 8 minutit umbes või midagi. Pöörane. Triatlon on tõsiselt lahe spordiala!!!
Tyylipyörä! Sellisega kütavad ässad triatlone!!!

Pühapäeval mõtlesin teha tõsise orienteerumisstardi. Kahjuks laupäevane triatlon ja pööraselt kuum ilm nullisid kogu ettevõtmise. Joosta jõudsin 4 punkti ja siis läks edasi kulgemise peale. Lõpetasin 6,5km raja ligi 45 minutiga ja 4 minutise kaotusega võitjale.