See on valem, mis dikteerib minu edasist hooaja kulgu. Paljud matemaatikud vaidleksid selle vastu. Isegi minu matemaatikakauge silm leiab sealt mingi ebakõla aga elu on näidanud, et see valem on a priori tõene.
Eile oli suurepärane võimalus alustada jooksuhooaega. Siiani on õnnestunud vaid üks jooksuvõistluse start kirja saada ning tundub, et jooksuvõistluste vähesuse all on kannatanud kogu senine hooaeg. Kõik senised võistlused on näidanud, et kiirust pole ollagi. Eile joostud 2000m ei olnud mingi erand. 6:06 oli loodetust umbes 10 sekundit viletsam aeg, kuid siiski sain jooksust eriti hea emotsionaalse laengu.
Jooks kulges oodatust oluliselt kergemalt. Alustasin kiiresti nagu alati aga juba 200m peal hõigatud vaheaeg oli umbes 4 sekundit aeglasem kui oleks lootnud. Sellest oli selge, et 6 minuti piiri on raske purustada. Eelmisel aastal joostud 3000m jooksus kustusin juba ca 1000m peal ja kaks viimast kilomeetrit jooksin ajaga 3:15. Eile aga liikusin mugavustundega kuni lõpuni. Esimene kilomeeter 3:02, teine 3:04. Kiirust tõsta ei suutnud, lõpuspurti teha ei suutnud aga tunne jäi, et seda kiirust oleks suutnud veel hoida. Hea emotsioon jäigi seetõttu, et kuigi jooksin tõeliselt halva 2000m jooksu, siis tõenäoliselt oleks eile olnud suurepärane päev oma 3000m tippaja purustamiseks. Eelmisel suvel joostud 9:29,5 tundub lausa viletsana. Julgeks ennustada, et 9:15 oleks täitsa reaalne olnud. Ehk siis jälle samm edasi 9 minuti piirini jõudmiseks.
Jooksuvõistluste hooaeg saab siit alles hoo sisse. Nädalavahetusel tegelen natuke vahelduseks orienteerumisega ja esmaspäeval kell 18:00 olen jälle jooksuvõistluse stardis. Plaanis on 5,8km pikkune distants Raasiku Rahvajooksul. Viskan ka kinda ja ütlen, et sihikul on aeg 18:50. Tulge astuge mulle vastu!
Pildil keldrist tabatud kohalik mässaja!