Ma olen muidu vanakoolimees aga vahepeal ikka suudab moodne tehnika mind üllatada. Mina olen selle ajastu inimene kui pidi poest 24+3 või 36+3 kaadrise rulli vahel valima ja siis väga hoolega mõtlema, et mida pildistada ja mida mitte. Ilmutamine maksis 3kr kaader ja kohati tuli välja, et pooltel piltidel oli sõrm ees või oli film valgust saanud. Rääkimata sellest, et varem pidi ise pilte ilmutama või rääkimata ajast kui fotosid hõbeplaatidele tehti. Need ajad on möödas! Nüüd kõnnid tänaval, näed kuidas veidrik seisab peegel käes ja naeratab endale, teed kohe pildi ära. Veel parem, filmid!
Kirjutan sellest kuna eelmine nädal käisin Tõrvas Jüriöö teatejooksul. Jooksust pole nagu midagi kirjutada aga peale jooksu toimus seal varaste hommikutundideni kestnud reiv. Seal samas metsas. Just nimelt nende kuulsate punktide 37 ja 57 lähiümbruses. Erinevad teejotid kostitasid meid süvaträänsi ja korraliku hardstylega. Fantastiline kogemus. Ja mis kõige parem. Ma sain selle oma moodsa telefoniga kõik video peale ja nüüd saad seda teiega jagada. Tehnikasajand, saunabelt, filmiv telefon, kalkulaatoriga käekell, infrapuna, teletubbies! Mis järgmiseks?
Kolmapäeval joosti ka Nõmme Kevadjooksu 3km krossijooks. Olin veetnud pika päeva metsas mütates ja koju jõudes oli väga raske ennast kokku võtta starti minemiseks. Otsisin vabandusi, et mitte minna aga ei murdunud. Jalad olid eelmise päeva trennist väsinud, ilm külm ja niiske.
Joonele oli ka tulnud Trossmann, kes dikteeris tempot stardist finišini. Mul läks raskeks kuskil 200m läbimise järel. Surusin jooksu jõuga läbi ja aeg 9:33 on üllatavalt hea. Eriti enesetunnet ja asjaolusid arvestades. Sügisel jooksin fantastilise enesetundega 9:47. Samas Trossmani 9:08 on ikka teisest masinaklassist. Usun, et paremate asjaoludega oleksin hetkel võimeline umbes 10sek kärpima enda ajast, aga kindlasti mitte 25. Tasemevahe. Ootan põnevusega nüüd Trossmani orienteerumissooritusi.