11 november 2005

RASKE!

Nagu eelmised sügised, nii ka see aasta läheb treeningutega alustamine raskelt. Joosta ei jõua, pulss on kõrge, kõik kohad valutavad, õhtuti oled laip...selle kõige juures on siiski suur pluss, edasi saab minna ainult paremaks.
Treening hooaeg algas mul 3. novembrist. Selle ette jäi kuue päevane reis Kaukaasiasse. Mul olid küll tossud kaasas, kuid pigem enese rahustamiseks. Kuigi maastikud on seal tapvalt ilusad ja jooksmiseks sobivad, ei käi tervisesport kokku sealsete inimeste arusaamadega. Seda ei saa neile ka pahaks panna, mida sa ikka jooksed, kui kogu energia läheb enese elus hoidmisele. Kuigi reis oli suhteliselt väsitav ja kaugel sportlaslikust režiimist, lootsin ma sellest kiiremini välja puhata. Tänaseks tehtud üheksa trenniga olen üritanud harjutada võimalikult mitmekülgselt. Selle aasta sees ongi plaan pöörata suurt tähelepanu jõu arendamisele. Selleks on mul nädalas kolm spetsiaalset trenni – teisipäeval hüpped, neljapäeval jõusaal ja laupäeval jooksuharjutused. Lisaks tahaks enne lume tulekut võimalikult palju metsas joosta. Täna oligi hea võimalus koos Erkkiga mööda Männiku samblast vaipa joosta, hea vaheldus kõvakattega teedele.
Millega siis ülejäänud tegelevad?

Paar pilti Kaukaasia maastikust. Seal on kindlasti palju potentsiaalseid orienteerumismaastikke, kuid vaevalt, et seal kaarte on. Gruusias on siiski orienteerumisliit olema. Äkki kunagi saab seal juba orienteeruda. Reisi sihtkohana soovitan aga soojalt, hea võimalus Euroopa steriilsus ning mugavus maha raputada.

Tbilisit ümbritsevad "künkad"


Väikse-Kaukasuse mäed Armeenias


Tehke trenni!

5 kommentaari:

Viivi ütles ...

No hei!
Selle kirja peale tuli meelde, et olen Kaukaasias kahel korral võistelnud. Esimene kord oli kurikuulsal Groznõi kaardil, mille autoriks on Kalle Kalm. Kaardipildil oli vaid 3 värvi, valdavalt valge ja pruun ning ühes servas natukene kollast, kus oli võistluskeskus. Toimusid seal täiskasvanutele liidu katsekad mingiks MM-ks ning jungadel liidukad. Rada oli 4,2 km, võitis Triin Jaaniste (Vask). See oli tõeline pomm-üllatus. Ise olin kuumast (+35) ja neljakäpuli ülesseronimisest ning tagumikuli allalaskmisest nii zombi, et lõpuks istusin mingil nõlval kännu otsas ning vaakusin hinge. Tänu ühele vene võistlejale, kes mulle glükoositablette laenas, suutsin katkestades finishisse jõuda. Aega oli kulunud natukene alla 2 tunni. Teine koht, kus olen Kaukaasias võistelnud (eestist ainukesena), oli Mineralnõje Vodõ's. Olid Liidu juunioride MV-d. Mäed olid samad, mis linnast kohe näha, nõlvad sellised 45-60 kraadised, ilm samuti tohutu kuum. Selle võistluse võiks lugeda minu o-karjääri kõige edukamaks, kuna taval võitsin ja lühis olin kolmas. Nende tulemuste alusel sain viimast aastat NSV Liidu jungade koondisesse ning MM-le Berliini. Sealtpeale on edasi käinud neil võistlusel eesti koondis.
Mis oli viimase võistluse edu valem?
Tugevalt Mustamäe nõlval 'Rebase ringe'. Lisaks kõvasti intensiivset.
Sellised memuaarid...

Treenimist kõigile!

Kirti ütles ...

väga lahedad fotod, ehk kirjutad või räägid natuke pikemalt kuidas Kaukaasiasse sõitu organiseerida, tahaks jälle reisima minna. Ja fotosid tahaks ka näha.

Andreas ütles ...

Tõenäoliselt Groznõi kaardil enam ei orienteeruta! Aga Min. Vodõ ja Groznõi jäävad mõlemad Suur-Kaukasuse põhja jalamile. Huvitav oleks teada, kas keegi on ka lõuna jalamil (Gruusia) või Väike-Kaukasuses (Armeenia) orienteerunud. Huvitav miks Berliini katsevõistlused (tõenäoliselt suhteliselt tasane maastik) peeti Min. Vodõs? Venelased aga orienteeruva seal siiamaani aktiivselt. Jaapani MMi katsevõistlused peeti Kislovodskis. Neist on isegi ühes viimases O-Today´s (endine O-Sport) juttu.
Kaukaasiasse reisimine on lihtne, näiteks Moskvast, Prahast, Frankfurdist lähevad Tbilisi ja Jerevani otselennud. Gruusia on meile viisavaba, Armeenia viisa 30 USDd. Naisterahval ei soovita muidugi sinna üksi reisida.

peeter ütles ...

Mäed mulle meeldivad. Andke mulle võimalus ja ma läheks elaks aastakese nii suurte mägede vahel kus vähegi trenni teha annab ja aint treeniks. Orienteerumisvõistlused seal tunduvad siiski ülemõistuse piinavatena...
Jutu lõpetuseks ütleks ainult et õnneks on ka eesti parimad orienteerumismaastikud veel avastamata.

Anonüümne ütles ...

Alternatiiv on avastamata Ida-Euroopa riigid (Montenegro jne), kus erinevalt Armeeniast näiteks on odavama raha eest inimväärsem elukeskkond. Sh ellu jäävad ka üksikud naisterahvad :)