Hoia pea külm!

Täna siis selgitati välja orienteerumise sprindi maailmameistrid. Esimeseks sõelaks oli hommikune kvalifikatsioon Prostejovis. Edasijõudnud pandi proovile õhtul Olomouci linna südames.

Kahjuks ei õnnestunud mul hommikusel jooksuvõistlusel piisavalt hästi esineda ja sellest tulenevalt mind õhtul orienteeruma ei lastud. Rada oli naeruväärselt lihtne aga kuuma päikese ja kiire tempo koosmõjul suutsin siiski teha ka kokku oma 20 sek viga. Täpselt see aeg, mis finaali pääsemisest puudu jäi. Esimene viga on teevalikuviga etapil 5-6, kus üritasin liiga joone lähedale jääda ja see maksis ca 40-50m, mis ajaliselt on nii 10-12sek. Punktide 14 ja 15 juures ei suutnud ma kiire hoo pealt välja lugeda, kas seda hekki tohib ületada või ei ja sellest tulenevalt jooksin mõttetud lisakaared, mis maksid kokku umbes teised 10 sekundit. Finaali uks jäi seekord minule 19 sekundi kaugusele.

Hoolimata sellest oli tegelikult tempo minu puhul väga korralik. Läbisin 3,4km 12.04ga, mis teeb siis 3:33min/km. Komposteerimiste, kaardi lugemise ja aia ületustega kokkku on see parim kiirus, mis näidanud olen. Tundub, et ideaalse tehnilise soorituse puhul oleks ka finaaliuks käega katsutav olnud.
Õhtuses finaalis jooksid eestlastest Liis ja Sander. Mõlemad tegid keskpärased sooritused ja tulemuseks kohad neljandas kümnes. Rajad olid õhtul väga huvitavad ja pakkusid korralikke teevalikuid. Ilm oli kuum, hiljem tuli äikest. Fantastika!
Homme ees puhkepäev ja minu elu esimene võimalus orienteeruda mägisel maastikul! Ootan põnevusega...

Kaart minu rajaga

Kvalifikatsiooni tulemused
Finaali kaardid

Ülerahvastatud Tšehhi Vabariik

Eile sõitsin koos koondisega Tšehhi Olomouci linna, kus peetakse selle aasta orienteerumise MM. Sõit kulges üle kivide ja kändude. Tšehhi üllatas mind esimestest sammudest peale oma ülerahvastatusega. Minule, kui lihtsale maa poisile, oli see ebameeldivaks üllatuseks. Buss oli rahvast täis, metroo oli rahvast täis, Praha-Olomouc-i rong oli rahvast täis. Märksõna: seismine! Mõnusast Eesti 15 kraadisest kliimast tulnuna laiatati siin näkku sellise mõnusa 26-27 kraadiga. Natuke harjumatu aga ei midagi hullu.

Koondise sisekliima on täis kirgi ja intriige, nagu ikka! Homme õhtul tuleb veel täiendust, niiet tuleb kahtlemata huumorirohke nädal, mida vürtsitavad lisaks rasked võistlused.

Võistlusprogramm on minu jaoks suhteliselt hõre. Homme on ees kaks sprindivõistlust, teisipäeval tavaraja eeljooks ja laupäeval tavaraja finaal. Kui ilm ei muutu, siis kuluvad puhkepäevad kindlasti ära. Siinsed maastikud on minu jaoks midagi täiesti uut. Sellest tulenevalt on raske tulemusi prognoosida või endale isegi reaalseid eesmärke seada. Esmaseks eesmärgiks on loomulikult finaalid aga selle realiseerimise tõenäosust on raske hinnata. Olulist vahet ju ka pole kuni jooksud on kiired ja puhtad.

Homme kell 10.48 on minu start, klubikaaslasel Kirtil oli vist 9.36. Niiet jääge lainele ja hoidke pöialt. Homme õhtul siis kaardid ka netti!

Siia sõites filmisin natuke mobiiltelefoniga humoorikaid seiku lennukis ja lasin youtube-i üles. Kvaliteet pole võibolla kõige parem aga noh vähemalt annab artikli mõõdu välja:

http://www.youtube.com/watch?v=PxoD_Ca8W9M

EMi lõpp ja edasise elu algus

EMi nädal kulmineerus Eesti meestele kaunis koledalt. Suurem osa seltskonnast möllas laupäeval lühiraja B-finaalis ja teates maanduti 25. ja 27. koha peale. Millegi üle kiidelda pole.
Minu jooksud püsisid tegelikult terve nädala stabiilselt hindele 4+, kohati 5-. Suuri vigu suutsin enamasti vältida. Mõnes kohas kannatas selle all orienteerumise kiirus aga aeglane tempo tuli siiski pigem kasuks.
Lühiraja eeljooksus oli esimest korda selle nädala jooksul reaalne võimalus finaali pääseda. Aga mõned ebakindlat kohad distantsil ja eelviimase punktiga tehtud 40 sekundit tõmbasid sellele plaanile vee peale.
Lühiraja B-finaalis ei leidud motivatsiooni ja mõtet pingutamisele ja üritasin joosta rahuliku vigadeta jooksu. Mõned suuna vead tulid keerulisel maastikul siiski sisse, kuid midagi olulist siiski mitte.
Võistlusärevust mida tundsin enne teatevõistlust hommikul, ei tunne ma võistlushooaja jooksul tihti. Enamasti juhtub seda teatejooksude stardis, kui mind valdab hirm pingutuse ja läbikukkumise ees. Tavaliselt koos stardipauguga see ärevus kaob ja kõik asjad maailmas tiksuvad oma kohale tagasi. Seekord kahjuks juhtus see 15 minutit enne metsa pääsemist kui ootasin koos kahe hungarlasega vaatepunktis avavahetuse jooksjat. Siiski metsa läksin panema ja panin nii kus sain. Ühe suurema piraka panin, kui hakkasin orienteeruma kõrvaliste asjade järgi, ülejäänud rada puhtalt ja nii kiiresti kui nädalast väsinud keha ennast liigutada lubas. Enda vahetuse võitjale siiski 5 minutit kaotust. Päeva parimale ajale lausa 7 minuti alla.
Keskpärastest tulemustest hoolimata tekkis võimalus startida juulis Tsehhis peetavatel maailmameistrivõistlustel. Väga hea tulemuse saavutamiseks sain Lätist kindlasti õiged sihid ja motivatsiooni kätte aga 35 päevaga kahjuks pole võimalik selleni veel jõuda. Samas võrreldes MMi reegleid EMi omadega, peaks koht tavaraja finaali stardis olema reaalne eesmärk. Nüüd siis pikemat juttu tegemata trenni - 35 päeva aega treenida omale alla sellised jalad, mis tõusud tasaseks jooksevad!

Kaardid tulevad homme õhtul!

Orienteerumine on ohutu spordiala!!!

Kuigi mets on ettearvamatu ning sood on põhjatud, on orienteerumine siiski väga ohutu spordiala!

Fotol iga spordifotograafi märg unenägu!