Kui hea oleks endale osta või siis veel parem, netist varastada, selline programm, mis kaitseb sind kõikvõimalike viiruste ja ussikeste rünnakute eest. Selline väike investeering mis ka päriselt töötaks. Ükski viirus ei saaks mind kätte.
Terve talve olin olnud täiesti terve. Ei ühtegi häda. Nina ei nuusanud kordagi, ei köhatanud kordagi. Pidevalt oli hea olla. Seda ennekõike seetõttu, et olin võimalikult palju vältinud rahvarohkeid kohti. Ikka on ju teised inimesed need kurja juures. Sellised vastikud näost hallid köhivad ja läkastavad väiksed inimesed, kes ellujäämise nimel peavad haigena käima tööl ja kodust väljas teistele inimestele oma suurepärast viirust levitamas. Lihtne matemaatika ütleb, et kui sa nende inimestega suletud ruumides liiga palju ei kohtu, siis on ka tõenäosus väiksem, et sa selle viiruse nendelt saad. Nii ma ka elasin kuni läinud kolmapäevani kui tegin traagilise vea ja käisin Saku Suurhallis vaatamas täis majale esinenud Rammsteini.
Kontsert iseenesest oli vapustav aga nende inimeste seas olui julgelt kolmandik selliseid nohuse ninaga tegelasi, ehk siis olin suletud ruumis koos mingi paari tuhande haigega ja pisiku külgesaamine oli paratamatu. Neljapäeval tilkus nina natuke ja reedel jooksis juba korralikult. Närvi ajab raisk. Viimased kaks päeva olen teinud kõik endast oleneva, et masin jälle töökorda saada. Loodetavasti saan ka. Õnneks aega veel on ja probleem ei tundu veel üleliia tõsine. Kevadeks saan vormi küll.
Aga õpetuseks - vältige inimesi!
