Peale Bulgaaria tavaraja kvalifikatsiooni kuumahaamrit ma mõtlesin, et kuidas selliseks šokiks ennast ette valmistada. Nüüd siis pakub emake loodus fantastilist võimalust kuumuses treenimiseks ja ma kasutan seda võimalikult palju. Nädala sees see mul siiski kõige paremini ei õnnestunud, trennid jäid siiski õhtusse ja hommikusse, kui oli natuke juba kergem. Nädalavahetusel aga tegin mõlemad päeva põhitrennid keskpäeval, et oleks võimalikult kuum. Kui eile oli selline meeldiv 27 kraadi, siis täna lajatati 31 kraadiga lagipähe.
Eile startisin Vehmaas Albin Stenroosi mälestusjooksul. Teist nädalavahetust järjest startisin lasterajale. Nimel pakuti peadistantsina poolmaratoni aga see oleks liiga kurnav olnud ja startisin reklaamitud 10,5km distantsil. Kahjuks oli jooksu tase masendav. Alates stardipaugust jooksin üksi. Siiski aitas kaasa teadmine, et on võistlus. Sellise kuumaga oleks niisama tempokrossi joostes tõenäoliselt mingil hetkel alla andnud. Lasin sellise mugava tempoga. Kartsin väga ärakukkumist. Jooksin korraldajate prognoosidest kiiremini ja joogipunktis nägin vaid kuidas lauda püstitatakse. Tuli leppida kuivalt jooksmisega. Raja teine pool läks enesetunne üha halvemaks aga õnneks 10km on piisavalt lühike, et finiš tuli ennem vastu kui asi väga hapuks läks. Sellise ilma, suhteliselt raske rajaprofiiliga, 3,5km kruusatee ja lõpus 4km vastutuule kohta jään välja joostud 37:35ga (10,6km) rahule. Keskmine pulss jäi 169 peale, mis on jooksuvõistluse kohta väga madal. Eks pingutus oli ka selline, kui raskeks läks, andsin natuke järele. Tulemus igatahes annab mulle lootust, et vigastusepaus ei jätnud kõige sügavamat jälge ja 4 nädala pärast jooksen 5 elu parimat jooksu!
Fantast trenni tegin aga täna. Trenni eesmärk oli harjuda kuumaga. Tagantjärele tundub, et täna veel ei harjunud. Soojenduseks jooksin Turu kolmapäevakute 8km-se raja ning lõdvestuseks 10km rahuliku jooksuotsa päiksepaistelisel terviserajal. Ränk treening oli. Avakalju läheb päikese käes kuumaks. Kuumus tuleb alt ja ülevalt. Tapab. Korralikud tõusud mööda avakaljut. KUUM! Soojendus lõppes juba haamriga ja edasi oli ainult autopiloot. Enne jooksuotsa jõin liitri vett, siis 3-4km oli suht OK ja siis jälle HAAMER! Kaks haamrit ühe trenni jooksul. "Uus tase selles vallas, uskumatu kui vuntsideta Siim Kallas!" Õnneks olin trenni planeerinud nii, et selle lõppedes sai ujuma. Muidu oleks vist haiglas ärganud. Kõik inimesed vedelevad vees ja joovad õlut ja siis üks hull jookseb. Õues 31 kraadi.
Tapjaavakaljumaastik!!!
Neljar! Tulemus tühistati, kuna ei leidnud 7. punkti üles. Vestlustest rajameistriga selgus, et ta oli viinud selle kuhugi idapoole metsa. Ta ei tunnistanud oma viga, jäi endale kindlaks. Tehnika ei valeta. Ka viimane punkt oli vales kohas. Masendav kogemus. Maastik iseenesest oli super.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar