Sügishooaja haripunkt oli planeeritud läinud nädalavahetusele. Vormikõver liikus viimased nädalad koguaeg üles. Eelmise nädala ebaõnnestunud jooksud Soomes näitasid ka, et jooksuvormi üle kurta ei saa. Plaan oli Sügisjooksul lüüa ülivõimsalt 10km rekord ja sellega hooajale väärikas punkt panna. Vorm tundus nii lubav, et miinimumeesmärgiks oli 34 minutit.
Joonis 1. Seis 300m peal, kõik on veel võimalik. Terasem silm leiab pildilt nii mõnegi tuttava näo.
Kõik hakkas aga kiiva kiskuma juba nädala keskel, kui neljapäeval ärgates kurk kergelt valutas. Kuna olen kurguvalude suhtes kõrgendatud tähelepanuga, hakkasin probleemiga kohe tegelema. Järgmiseks hommikuks oli toimunud areng. Kui neljapäeval valutas vasak pool kurgust, siis reedel parem pool. Ja oluliselt tugevamalt. Tegelesin probleemiga täie tõsidusega ja laupäeval ärgates oli kurguvalu alistatud aga nina oli katkematult jooksma hakanud ja enesetunne oli kaunis kehv. Pumpasin siis omale kemikaale sisse ja lürpisin liitrite viisi teed. Päevaga ei suutnud saavutada midagi. Kraadimist vältisin, sest kartsin tõde. Pühapäeval ärgates nina pumpasin veel natuke kemikaale sisse ja läksin starti.
Eesmärgis olid juba oluliselt muutunud. Lootsin, et hea õnne korral keha käivitub normaalselt ja suudan siiski oma 34 minutit ära joosta. Kahjuks ei käivitunud. Jooks kulges algusest peale jõuetult. Inertsiga joostud esimese kilomeetri abil püsisin 34 minuti graafikus ca poole distantsini aga tegelikult oli juba varem selge, et head tulemust sel aastal ei tule. Siht oli jooks ära lõpetada. Uskumatult raske oli. Tempo langes teisel rajapoolel nii pööraselt, et mõned kilomeetrid jooksin juba 3:40 min/km tempoga. Kirsiks tordi peal oli veel esimesele naisele kaotamine raja viimasel kilomeetril. Hurraa hurraa hurraa...
10km tulemused
Täielik pettumus. Loodetavasti saan haigusest üle ilma vormi kaotamata. Eile peale jooksu oli enesetunne väga halb. Tänagi palju parem pole. Seagripp raisk! Peab vist pendlimehe juurde minema abi otsima.
Kuu aja pärast on järgmine võimalus 10km rekordit lüüa. Pöidlad pihku... et tervis lubaks.
Eesmärgis olid juba oluliselt muutunud. Lootsin, et hea õnne korral keha käivitub normaalselt ja suudan siiski oma 34 minutit ära joosta. Kahjuks ei käivitunud. Jooks kulges algusest peale jõuetult. Inertsiga joostud esimese kilomeetri abil püsisin 34 minuti graafikus ca poole distantsini aga tegelikult oli juba varem selge, et head tulemust sel aastal ei tule. Siht oli jooks ära lõpetada. Uskumatult raske oli. Tempo langes teisel rajapoolel nii pööraselt, et mõned kilomeetrid jooksin juba 3:40 min/km tempoga. Kirsiks tordi peal oli veel esimesele naisele kaotamine raja viimasel kilomeetril. Hurraa hurraa hurraa...
10km tulemused
Täielik pettumus. Loodetavasti saan haigusest üle ilma vormi kaotamata. Eile peale jooksu oli enesetunne väga halb. Tänagi palju parem pole. Seagripp raisk! Peab vist pendlimehe juurde minema abi otsima.
Kuu aja pärast on järgmine võimalus 10km rekordit lüüa. Pöidlad pihku... et tervis lubaks.
Joonis 2. Kes keda? Finišini on jäänud 100m. Vaata tulemustest, kes peale jäi!
Joonis 3. Taastusvahend. Leidsin sellise värskendava joogi Maxima (loe mäksima) karastusjookide letist. Ei tekitanud joovet.
4 kommentaari:
Minule seevastu pakkus sügisjooks positiivseid emotsioone. Rekord uuenes pea poole minutiga, täiest rahulolust jäi puudu siiski 4 sekundit. Pildil olevat duot seirasin kaugemalt seljatagant pea terve raja, kahjuks mehed ei väsinud ja minul kõva lõppu ei tulnud. Siiski oli meeldejääv laupäev.
Taastusjook on küll tasemel. Olen kuulnud, et algupärane Maxima hääldus on hoopis mahhima.
Nüüd, tean, kellelt pisiku sain. Sinu taga lehvis veel mitu km pisikute rada järgi. Järgmine kord jää koju!!!
Viivi
mahhima bljät
Postita kommentaar