Balti meistrivõistlused

Omal ajal ma arvasin, et mul on magu nagu krematoorium, mis põletab kõike. Võisin süüa mutreid ja kruusa, uhada nad alla mootoriõliga ja kõht ei teinud selle peale teist nägugi. Umbes 5 aastat tagasi lõppes see ilus elu. Kulminatsiooniks oli 2 nädalat konstantset väljakannatamatut kõhuvalu ja veega keedetud pudru dieet. See tähistas uue elu algust. Pidi hakkama valima aineid, mida suust sisse ajan endale.
Teine asi mida mu magu väga hästi toime tuli, oli kraanivesi. Nii vähe kui ma elus reisinud olen, pole kraanivee joomine mulle probleeme valmistanud ja pudeliveest ma seetõttu eriti lugu ei pea. Läinud nädalavahetusel Lätis lõppes ka see etapp minu elus.

Hommikul enne võistlust joodud ca 400ml kraanivett muutis suurepärase enesetunde ebameeldivalt raskeks ja jõuetuks olekuks. Kõik see juhtus veel nii vahetult enne starti, et ebameeldiva üllatusega tuli leppida raja esimestel kilomeetritel. Õnneks katkestamine mul loomusesse ei kuulu ja võitlesin olenemata kehvast enesetundest lõpuni.
Ettevalmistus baltikateks hakkas tegelikult alles kolmapäeval kui sõitsin Kõverjärvele, et sel aastal esimest korda tihedas metsas ka orienteeruda. Sain vaid ebameeldivaid emotsioone. Raske oli leppida olukorraga, kus ei ole võimalik joosta suunas, mida pean õigeks suunaks. Eriti aeglase tempo juures on väga ebamugav kui mets avaldab vastupanu. 8,6km rada läbisin 70 minutit ja ei nautinud sellest minutitki. Laupäevaks olin siiski saanud seda infot piisavalt seedida ja kuna reedene jooks näidismaastikul sujus piisavalt hästi, olin äärmiselt hästi häälestatud võistluseks.

Suutsin piisavalt hästi kaardis püsida kogu raja. Tegin mõned halvad teevalikud ja paar pisikest viga. Kuuendas punktis püüdsin 2 minutiga kinni Gvildise, kelle sabas rippusin ühe etapi ja siis läksime oma teed. Gvildis jooksis lõpuks minust 4 minutit kiiremini. Liblika teisel kaarel jooksin koos 6 minutit peale mind startinud valgevenelasega. Mees jooksis kiiresti ja puhtalt. Lõpuprotokolli jõudis ta siiski ajaga 1:47. Enne pikka etappi tuli tagant Krumins hirmsa hooga. Ei olnud jõudu, et temaga kaasa joosta. Tore oli siiski näha kuidas Kruminsi selg vales suunas metsa tormab. Pikal etapi alguses tuli Krumins veel vastu ja kui keerasin suure tee pealt sihile, siis ta möödus minust taas. Seekord lõplikult. Taaskord ei olnud mul jaksu kaasa minna. Pika etapi lõpus sain ka esimest korda juua. Liblikal ei tabanud ma joogipunkti kordagi.
Vaatepunktile lähenedes oli meeldiva üllatuse ees 6 minutit varem startinud Sander ja tema ees paistis Krumins. Hetkeks hellitasin lootust rongi saada ja tõstsin tempot. Kuna õhuvahe oli piisavalt suur, siis karitati mind 40 sekundilise veaga ja edasi sain taas rahulikult enda tempos joosta. Nagu ikka, uhkes üksinduses. Miinimumeesmärk oli kümne sisse joosta. Arvestades enesetunnet, oleks pidanud suuremaid sihte seadma omale vist.

Tulemused

Pühapäevaseks teateks valmistudes olin juba natuke ettevaatlikum ehk siis vältisin kraanivett. Kõht oli natuke sassis aga siiski parem. Päike kõrvetas nagu põrguline ja üks leedukas oli üle valmistunud. Stardist pandi sellise hooga minema, et oli hirm juba enne esimest punkti lõplikult maha jääda. Õnneks olid hajutused suursed ja mets piisavalt tihe/nõudlik. Suutsin kohe metsa piiril leida hea orienteerumisrütmi ja nii alguses mõne mehelist rongi vedades ja hiljem üksi joostes suutsin teha tehniliselt hea jooksu. Tugevamad võitsid mind selgelt aga kolmandana teadet üle anda selles konkurentsis oli ka väga hea.

'

Tulemused

Kuigi finišis olime neljandana, siis baltikate arvestuses saadud pronksmedal maitses väga hästi. Hoidsin seda kaelas kuni magamaminekuni 450km võistluspaigast eemal.

Täna alustasin treeninguid tulevaste eesmärkide saavutamise nimel!

Pildil platsi kõige ilusamad mehed ja kaksikvõidu saavutanud Eesti naiskonnad!