Kuna juunis joostakse Soomes Põhjamaade Meistrivõistlused ja 2 MK etappi, siis olen otsustanud sellel kevadel orienteerumisstarte koguda soome lahe põhjakaldal. Need võistlused olen ka valinud hooaja peaeesmärkideks. Seda ennekõike just seetõttu, et soomes on väga lihtne harjutamas käia erinevalt Hungarist, kus joostakse MMi.
Soomes võistlemas olen ma oma elu jooksul käinud väga vähe ja seetõttu oli starti minnes ka ainukeseks tõsiseltvõetavaks eesmärgiks korralik puhas orienteerumissooritus. Kuna esimesel päeval oli stardiprotokollis ca 80 ja teisel päeval ca 150 meest, siis võtsin ka numbrilise sihi joosta 30 parema hulka. Kuna mõlemad päevad olid lühirajad ja minu kaks jooksu Soome Meistrivõistluste lühirajal on lõppenud fiaskoga, siis tundus 30 hulka pääsemine ka kaunis optimistlik plaan.
Laupäeval pakuti välja 6,5km pikkune rada. Ilm oli kevadiselt jahe aga päikseline. Maastikul oli kohati veel omajagu lund, kuhu esimesed startijad said siis kujundada oma nägemuse parimast liikumisteest.
K punkt oli kohe stardis ja suurt mõtlemist polnud, panin kohe enda jaoks kiireima mugava tempoga. Kuigi tagant startijatel oli ilmselge eelis lumme joostud lohade tõttu ei saa väita, et orienteerumisülesanne on selle tõttu liiga lihtne olnud. Teise punkti juures rabistasin kohe võistluse esimese vea. Ei saa öelda et kiirustamisest, lihtsalt natuke ebaõnne ja kehva kaardilugemist. Neljandasse punkti minnes võtsin viletsa teevaliku ja oligi juba minut liidritele ära antud. Edasine teekond sujus mugavas orienteerumistempos, kuni 10. punktini. Peale kraaviületust oli valik minna vasakult mööda teed, raiesmikke ja siis otse tõusu või siis paremalt mööda teed ja siis piki mäge. Otsustasin vasaku variandi kasuks, kuid hakkasin endas kohe kahtlema ja seetõttu üritasin viga kompenseerida jooksukiirusega. Arutu kihutamine lõppes aga raiesmikul minu kohta suhteliselt ränga jalaväänamisega. Ütlesin paar roppu sõna ja üritasin paaniliselt kiirust üleval hoida aga külmas lumes ja vees maha jahtunud hüppeliiges oli ikka väga valus. Kõige raskem oli mäest alla joosta. Kuna eelnev võistlus oli siiski läinud piisavalt kindlalt siis üritasin iga hinnaga lõpuni joosta ja kuskil 11 punkti juures olin jalavalust üle saanud. Mägedest alla jooksin siiski väga ettevaatlikult kuid õnneks suuri mägesid rajale ei sattunud. Raja lõpus oli paar lühikest etappi, mis lahenesid lausa võluväel. Jõudsin lausa rajal mõelda, et kui imelist need punktid mulle sülle jooksid. Ju siis ikka parematel on rohkem õnne.!?
Olles finišis komposteerinud, kõlas spiikeri kommentaar: "Ja kärki vaihtu".
Lõpuprotokollis platseerusin neljandale kohale, kaotust võitjale natuke üle minuti. Rajal tundus küll, et ilma väänamata oleks juba minuti kiiremini jooksnud. Kurat seda teab. Tundub, et kompenseerisin ikka korralikult seda väänamist ka.
Õhtul läks jalg ikka nii kuradi paiste ja valusaks, et kõndimisega oli probleeme. Pühapeäval starti ei läinud. Esmaspäeval ei teinu ka suurt midagi peale kerge kõndimise. Teisipäeval sõitsin rattaga ja tegin jõutrenni. Suutsin hüppenööriga hüpata ja tegin ka väänatud jalaga kükke. Vähemalt esimene paranemine on kiire. Peale selle loo postitamist lähen Tarmaku öisele. Jooksen esimesed sammud... kohe maastikul. Miks ka mitte.
Kahju on, et ei saanud pühapäeval startida. Tase oli palju tugevam ja tihedam. Oleks saanud oma tegelikku taset paremini hinnata. Praegu jääb mingi kahtlase väärtusega neljas koht, mis võibolla oli õnn. Võibolla oleks pühapäeval julma sauna saanud. Kurat seda teab.
Ka see nädalavahetus pakub 3 starti Soomes. Esimene on Kevätyönviesti, mis on Turu ümbruse klubidele oluliseim tasemeproov enne Tiomilat. Pühapäeval sörgin Saaristorasti nimelisel võistlusel lühirada ja esmaspäeval jooksen Raumas esimese tõenäoliselt üle tunni ajase võistluse. Kui nädalavahetusel plaanin siiski rahulikumalt joosta, et jalg saaks natuke kohaneda, siis esmaspäeval tahaks juba tõsise jooksu teha.
Pöidlad pihku siis!
GPSi fail!
PS! Mulle meeldib, et ma joonistasin esimese etappi ikka oluliselt teisiti kui tegelt jooksin. Joonistasin konkreetselt neid objekte pidi, mida rajal vaatasin.
2 kommentaari:
Kus on rõõmuhõisked pärast järjekordset jüriöö võitu?
Äkki isegi tulevad kunagi. Samas tuleb nii palju peale koguaeg, et Jåriöö on jube kauge minevik juba.
Postita kommentaar