Eile jooksin peale ca nädala kestnud haigust esimest tõsiseltvõetavat treeningut. Valisin ca 14,5km pikkuse ringi mis kulgeb enamasti mööda lagedaid. Tuul oli kõva ning vihma sadas suhteliselt tihedalt. Temperatuur oli nii 14 kraadi ringis. Ühtegi kuiva kohta minu riietuses märgata ei olnud. Tingimused olid pehmelt öeldes keskpärased.
Aga jumala abiga oli mul kaasas pleier! Saatuse tahe valis mulle sealt Katrina and the Waves'i kustumatu hiti aastast 1985 nimega Walking on sunshine. Samm läks pikemaks, nägu naerule ja laul tuli suule. Elu oli ilus. Elagu Steve Jobs ja tema kvaliteetsed kaasaskantavad heli taasesituse vahendid.
Loodame, et tervis paraneb ja pühapäeval toimuval Sügisjooksul saan kogeda järjekordset Timo Silla Elamust!
Aga jumala abiga oli mul kaasas pleier! Saatuse tahe valis mulle sealt Katrina and the Waves'i kustumatu hiti aastast 1985 nimega Walking on sunshine. Samm läks pikemaks, nägu naerule ja laul tuli suule. Elu oli ilus. Elagu Steve Jobs ja tema kvaliteetsed kaasaskantavad heli taasesituse vahendid.
Loodame, et tervis paraneb ja pühapäeval toimuval Sügisjooksul saan kogeda järjekordset Timo Silla Elamust!
2 kommentaari:
Sain kogeda!
Briti spordipsüholoog Costas Karageorghis tegi kindlaks, miks muusikaga sporti kergem teha on. Paljude tänapäevaste tantsu- ja rokilugude tempo on 120-140 lööki minutis, mis vastab täpselt südamelöökide arvule treeningu ajal.
Postita kommentaar