Klubi kokkutulek Ida-Virumaal

Klubiline tegevus ei ole viimastel aastatel olnud Saue Tammede kõige tugevam külg. Spordiklubi kui selline peaks koosnema kahest põhikomponendist – spordist ja klubist. Paraku aga anonüümseks jääda soovinud mõtleja arvates on meie klubis liiga palju sporti ja liiga vähe klubi. Õnneks on tekkinud nüüd rida inimesi, kellel on aega ja energiat, et organiseerida ka klubilist tegevust. Esimese sammuna oli ca 15 klubiliiget koos Suunto Gamesi ajal, kui oli organiseeritud ühine majutus. Ja nüüd kaks nädalat tagasi oli juba suurema üritusena Tammede klubi kokkutulek Ida-Virumaal Raudkivi turismitalus.

Programm sai alguse Kohtla-Nõmme Kaevanduspargi muuseumis, kus tehti meile põhjalik ekskursioon, mille kulminatsiooniks oli sõit eesti ainukese metrooga, ehk miniatuurse maa-aluse elektrirongiga, mille eesmärgiks oli hommikul kaevurid kaugele ja sügavale viia ning ellujäänud õhtuti tagasi tuua. Enne maapinnale naasmist nuumati klubiliikmete soolestikku kaevurilõunaga.

Täis kõhtudega tammed jätkasid oma teekonda ida suunas. Ees ootas orienteerumine Sinimäe alevikku ümbritsevatel mägedel. Esimene lumi, puudulik sportlik ja vaimne ettevalmistus sundisid nii mõnegi jooksja planeeritust pikemaks metsa jääma. Jooksu korraldajad suutsid üllatada erakordselt suurte nõlvadega ning kohalikud elanikud suutsid üllatada kolme SI jaama varastamisega. Kõigest hoolimata oli meeldiv orienteerumiselamus, mis lõi kõik eeldused meeldivaks saunaks ja õhtusöögiks.

Õhtu jätkus juba Raudkivi turismitalus, kus ootas eest Sillamäe kohalik õlu, kuum saun, külm tiik ja kõige populaarsemaks kujunenud tünnisaun. Tünnis istuti kuni naha kortsumiseni ja siis veel tund aega. Üldharidusliku osana pidas Tõnu Raid loengu Eestit kujutavatest ajaloolistest kaartidest, millele järgnes nostalgiline reis minevikku läbi Saue Tammede ajalugu puudutavate fotode. Fotoshow parimateks paladeks oli Aadli mullet ja Edithi ja Marleeni Anne Veski tüüpi soengud. Tugevama juurestikuga tammed lõpetasid oma pidustused kella nelja ajal tiigis, nõrgemad magasid siis juba sügavat und.

Pühapäeva hommikul jätkus kultuuriprogramm Narva kindluses. 1,5 tunnise ekskursiooni suurimaks elamuseks minule oli siiski ülevalt tornis Narva linna ja Ivangorodi vaatamine. Peale linnuse külastamist meie teed hargnesid. Meie Jürgeni ja Chiefiga läksime tagasi Raudkivi talus, kust alustasime jooksu Narva-Jõesuu suunas, teised läksid vaatama bastionit ning lõpetasid oma Narva külastuse maailma parimas kogupererestoranis.

Jooks Narva-Jõesuus oli jälle elamus omaette - meeletud häärberid, unustamatu arhidektuur, Land Cruiserites vennasrahvas. Kuigi linn oli kõvasti amortiseerunud, võis siiski ette kujutada milline kuurort see omal ajal olla võis.

Viimane reisi sihtpunkt oli meil Sillamäe. Linnas, kus elab ca 4% eestlasi, tekkis isegi kerge välismaalase tunne kui Konsumis eesti keeles makarone küsin. Makaronide ja kohukestega varustatuna pidasime romantilise pikniku Mere pst lõpus olevate imekauniste treppide jalamil ja nautisime meid ümbritsevat 40ndate ja 50ndate aastate arhidektuuriansamblit.

Lugu sai nüüd äraütlemata kehv aga sellest hoolimata oli väga meeleolukas üritus. Jääb üle vaid loota, et see ei jäänud üheks sähvatuseks vaid sellest kujuneb pigem meeldiv traditsioon. Juba oli kuulda ideid, et talvel peaks tegema ka suusalaagri Käärikul või Jõulumäel. Kuna ise suurem organiseerija ei ole, siis panen pöidlad pihku ja jään ootama.

PS! Suured tänud OK Jõhvikale radade eest ja veel suuremad tänud Raudkivi talu rahvale ja ürituse korraldajatele!


Rada Grenaderimäel. Võitis Jürgen!

Rada Pargimäel. Võitjad puudusid!

Pilt 1. Tõnu Raid oma parimate õpilastega Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseumis.
Pilt 2. Aadli võttis kodust ise kiivri kaasa!
Pilt 3. Sakummi puudust ei tekkinud ka õhtu edenedes...
Pilt 4. Enrique ei pidanud paljuks tähtsa päeva puhul Raudkivi talust läbi astuda ja mõned lood esitada!
Pilt 5. SK Saue Tammed seltskond ühe klubi asutaja kuju juures.
Pilt 6. Narva kindlusest sai eelneval õhtul söödu puistata otse tänavasillutisele.