Spordiüritus, mis jäi surnuaiale jalgu…

Maapiirkondades on teadupoolest probleeme noortele inimeste töö ja tegevuse leidmisega ja sellest tingituna sõidavad noored inimesed seal massiliselt ära linnadesse, Soome ehitajaks, Iirimaale kalkuneid kitkuma, Itaaliasse varastama või Belgiasse ja Saksamaale prostituudiks. Maapiirkonnad jooksevad tühjaks. Kolhoosikeskused, kus omal ajal kihas elu, on nüüd varemeis - katuseräästast kasvavad hein ja väiksemat sorti lehtpuud. Tolmustel külateedel võib liikumas näha ainult aastate poolt räsitud nägudega vanainimesi. Ei ole ühtegi naerul suud, ei ühtegi säravat silmpaari. Inimeste kohtumispaigaks on kalmistu. Jäänud on vaid minevik…
Ühes sellises Kagu-Eesti asulas on probleeme veel sellega, et inimesed kipuvad liiga massiliselt teise ilma minema ja kohalik surnuaed on lihtsalt väikseks jäänud.
Ristiusk, mida vanad eestlased järjekindlalt maha pesid, ei poolda ühishauda ja krematooriumit. Inimese maiset keha tuleb kõigepealt ikka sugulastele eksponeerida ja siis lasta tema viimsel puhkamiskohal aastakümnete viisi rehadega möllata. Suurema vedamise korral tõmbab tuulispask lähedalasuva puu koos juurtega maa seest välja ja koos juurtega ka mõned kadunukesed.
Seega selles väikeses asulas võeti ette plaan laiendada oma kalmistut. Selle projekti raames võeti maha hulk metsa, täideti maad ja suretati välja üks pikkade traditsioonidega spordiüritus.

Eelnevas tekstis olid kõik faktid kontrollimata ja osa sellest väljamõeldis!

Täna siis joosti viimane Rosma jooks. 40 aastat traditsioone on nüüdseks ajalugu. Järgmisest aastast kolib jooks Intsikurmu ja kinnitamata andmetel läheb ka pikemaks. Viimasele korrale olid kaugemad osalejad tulnud teiselt poolt Eestit, et rünnata veel kõigi aegade edetabelit.
Minu jaoks oli see teine kord selles ringil joosta. Viimati käisin arvatavasti 2000 aastal kui olin kosumas ületreeningust. Maha sain siis suurepärase 19 või 20 minutiga. Ei mäletagi täpselt. Priit Paasmaga koos sörkisime läbi igatahes. Ringist mul erilist ettekujutust polnud, nii et plaane teha oli keeruline. Eelmisel laupäeval joostud 6 km tempokross dendropargi 1,5km saepuru ringil koos 250m tõusuga näitas, et rekordite tabelis olevad ajad on minu jaoks ulme. Tõenäosusteooria abil kalkuleerisin välja aja 14.30, mis praeguse ettevalmituse juures tundus kättesaadav.
Jooksule läksin vastu julgelt. Stardijoonel seisin kõrvuti kahe pisikese tüdruku ja Kenny Kivikaga. Kuna füüsilised võimed on mul limiteeritud , siis otsustasin Kennyt võita kavalusega. Kuna mul olid jalad naelad, temal tavalised jooksutossud, siis alustasin kohe kiirendusega, et esimesel laskumisel ees olla ja kiirendada 9,8m/s². Plaan õnnestus 100% ja esimesel tõusul jooksin juba üksi, kuigi tundsin terve raja Kenny aurat enda vahetus läheduses. Esimesed paar kilomeetrit oli väga mõnusad aga siis sai see mõnu otsa. Viimane kilomeeter oli juba lauskannatamine. Surnuaiale ruumi tegemiseks muudetud rada pani viimase 500m jooksul proovile nii vaimsed kui füüsilised omadused. Abitu lõpuspurt ja kell kinni! Aeg displeil 13.52.
Ametlikus protokollis siiski kuidagiviisi 13.55. Aga enda kella siiski usaldan natuke rohkem. Tulemus minu kohta ikka üllatavalt hea. Jäin täiesti rahule. Eriti head meelt teeb seal juures see, et Avg oli 179 ja max 187. Selliseid numbreid ma ei ole oma kellal näinud ikka päris pikka aega. tavaliselt kipuvad nad kuni 10 lööki madalamale jääma. Seega sain küll hetke maksimumi oma kehast vist kätte. Kodus natuke vaatasin seda rada kaardilt ka. Faktiliselt öelda ei saa aga minu lugemine andis 115m tõusu raja peale. Tegelikkuses võiks see number kuhugi 105-115 jääda vist. Lisaks sellele veel oli see ikka korralik krossijooksu rada. Ma ei näe küll ühtegi põhjust, et nuriseda.
Triumfeeris natuke üllatavalt Aadli ja suhteliselt veenvalt ajaga 13.02. Selle ajaga õnnestus tal ennast raiuda ka nüüd siis juba igaveseks kõigi aegade edetabelisse. Neid õnnelikke oli tegelikult käputäis veelgi. Palju õnne teile kõigile!
Järgmine jooksuvõistlus on plaanis joosta juba 3 nädala pärast. Ees ootab Ramirendi Kevadjooksu 8km. Eesmärgiks olen seadnud omale 27 minutit. Eks näe mis välja tuleb. See tähistaks uuele tasemele jõudmist.

TULEMUSED

Värske uudis veel Leedust SELLi mängudelt, kus Jürgen on täna peetud sprindivõistluse lõpetanud kolmandana.