Rabajooks

Pühapäev toimus järjekordne legendaarne Harku Rabajooks, juba ei-tea-mitmes.Ilm oli ikka täiega ilus, mis soodustas ka suurt jooksjate arvu--kokku oli neid tulnud väidetavlt ligi tuhat.
Endal oli plaanis peale lennata sellise kiire trenni formaadis, nii ka enamvähem juhtus.
Stardipaugu kõlades asuti leekima ikka nagu tavaliselt ja 1 km märgis oli üllatus nagu tavaliselt-aega oli kulunud kõigest 3.05. Mis siis ikka, tempot vähemaks et kooma laks ei tuleks. Teine km sai juba normaalse 3.30-ga läbitud. Vahetu võitlus käis mingi poisiga, kes nägi oma 13 aastat vana välja. Kolmandal kilomeetri postil tuli taas üllatus, sedakorda negatiivne. Tempo oli langenud 3.40 per km-le. Egas midagi kui uuesti nats hoogu juurde ja kaasvõistlejäid pyydma. Oma tugeva kergejõustiklasest kursavenna jätsin ka maha. Jooks kulges suht normaalselt kuni km enne lõppu mingi vend ikka erilise pasaga tagant üllatas. Üritasin poisile sappa võtta, kuid peagi jäin maha, kuna ikkagi trenni eesmärgil lippasin-polnud mõttet ennast rihmaks tõmmata.
300 m enne lõppu pühkis mööda veel Silver Kivi (kursavend). Lõppus olin siiski sunnitud tegema paar kiiret sammu et saada ilus ümmargune aeg. Nii ka juhtus-22.00.
6.3 km peale tuli üllatavalt kiire aeg, ise poleks oodanudki nii head jooksu. Vähemalt üks rõõmustav asigi sügisel.