Augusti lõpu heast füüsilisest vormist (EMV tava medal, 34.30 alistamine Sügisjooksul), ei olnud septembri kekspaigaks palju enam alles. EMV pikk rada tõestas seda väga ilmekalt. See tõttu tõstsin septembris väheke treeningumahtu ja võtsin eesmärgiks lõpetada hooaja viimased viis starti positiivse feelinguga.
3 (Euromeeting)+ 2 (25manna) andsid hea võimaluse joosta lisaks kahele teatele, veel sprint/tava/lühi, korralik vaheldus.
1.Euromeeting sprint – suutsin enne starti raja suhteliselt hästi valmis plaanida. Olin aastaid tagasi (vist 1997) Põlvas ühe sprindi jooksnud. Ei uskunud, et „kopral“ midagi erilist varuks oleks. Rõve tirimine. Kuigi füüsiliselt olin jooksuks valmis siis tehniliselt ei suutnud tuttaval maastikul maksimumi võtta. Lugesin kaarti lohakalt, jooksin pigem varasemate teadmiste, kui kaardi järgi. Sellest tingituna langesin kahel korral rajameistri teevaliku lõksu. Lisaks veel kaks puterdamist Põlva city´s. Eksimusi kokku 45 sekundi jagu, koht rivi keskel 16 sekundit kaotust Markusele ja paar sekundit Kristjanile. Tublid poisid. Kõige valusamalt käis rahakoti pihta aga Hiieka elujooks.
2.Euromeeting tava – peale lõpetamist tuli mulle vastu puujalgne Marek: “raadios seisid hästi, ma loodan, et sa oma traditsioonilist lõpuviga ei teinud“. TPMV! Ei suutnud ma oma head jooksu lõpuni hoida. Tegin tagant kolmanda ja teise KPga kokku minutise kaare, mis maksis mulle koha 15 parema hulgas. Eestis kohtab harva võistlust, kus tavarajal on ühe minuti sees 7-8 tüüpi. Parima eestlasena oli Tarvo 19., ma kaotasin talle 30 sek. ja olin 24. Eks, sööd seda mida kokku keedad. Kokku eksisin rajal ligi 3´, kuid eriti valusalt just lõpus. Esikolmiku meest vaheajad olid muidugi omast klassist.
3.Euromeeting teade – võistkonna koostamisel sai selgeks, et „vanameeste“ võitlusvaim on kesine ja Eesti läheb starti kolme „võrdse“ võistkonnaga. Arvestades seda olukorda otsustasin ennast ankrumehena proovile panna. Võistkond Markus/Alar/Andreas omas kindlasti potentsiaali konkureerida esikuuikusse. Peale noore „pulli“ Markuse võimsat avavahetust sööstis Alar liidritega metsa. Kahjuks ei olnud ta värskelt haigusest paranenuna esimese otsa meestele võrdne vastane. Kuid talle omaselt võitles viimaste meetriteni ja käeplaks oli vihane, see süstis ka minusse kõvasti võitlusvaimu. Kohaks oli 13. Kaotada ei olnud midagi, seega läksin jooksma maksimum kiirusega, kuld või muld. Raja esimene pool sujus hästi, suutsin mööduda Eesti II (Rain), Taani II ja mõlemast Poola võistkonnast. Vastujooksul kohtusin isegi Šveitsi II võistkonnaga. Samas oli minuga koos metsas päeva kiireim mees – tšehh Jan Prochazka. See tüüp liikus ikka rõvedalt. Kahjuks pidin raja teises pooles kiirele tempole lõivu maksma, tegin enne pressi konkreetse lolluse ning lõpus oli raskusi suuna hoidmisega (minu vana viga). Kahjuks karistas mind lõpus Leedu „härg“ Krepsta. Nägin teda neli KPd enne lõppu, eeleelviimasest väljudes valisin kindla etappi, lootuses, et minu edu on piisav. Jooksin vasakult mööda teed. Terve etapp oli vaikus, kuid vahetult enne KPd tuiskas risti minu eest läbi rohekas-kollane loom. See oli sitt taktika. Kokku võistkond 9.
4. 25manna – tänu Mihkli kiirele arengule pääsesin Roslageni avavahetuse rollist ja sain keskenduda II vahetusele. 25manna taset võib julgelt võrrelda Tiomila ja Jukolaga, sest terve Skandinaavia tipporienteerujate plejaad on seal kohal. Mihkel tegi superjooksu andes mulle vahetuse üle 22. ja 70´´ liidrist hiljem. Ideaalne stardikoht. Suutsin liidrite tempos joosta, tehniliselt suuri probleeme ei olnud (maastik oli suhteliselt lihtne linnalähedane mets, siiski kohati peitlik ja järskude nõlvadega). Raja peal sai võideldud väga auväärse seltskonnaga – Omeltšenko (Orion), Erik Andersson (Denseln), Jedlicka (Pyrintö), Tölkkö (KR), Myhren (Södertälje), Holmberg (Järla). Enamus eliitklubide mehed. See oli situatsioon mida ma täiel rinnal nautisin. Joosta suurel teatel liidergrupis on motiveeriv. Tänud Mihkel! Vahetusse saabus kogu liiderrong koos, mina andsin vahetuse üle 11., joostes välja etapi seitsmenda aja. Kindlasti üks hooaja säravamaid sooritusi.
5.25mannakort – teate maastikul peetud lühirada. H21 oli kokku neli klassi, eliit + kolm võrdse rajapikkusega klassi. Mina startisin H21-3, kus mul oli ligi 110 konkurenti. Kahjuks ei suutnud erinevatel põhjustel teha hooaja lõpuks puhast sooritust. Mõlemad vead olid tingitud mu enda kärsitusest ning tahtmisest võita sekundeid. 13 KP juures eirasin plaani (joosta lõpuni mööda teerada) ja olin KP juures niivõrd ebakindel, et otsustasin 10 meetrit enne tähist minna ennast lageda äärde määrama. Kokku 75´´ liigset kohalolekut. 18 KPd pidasin elementaarseks (olin sealt ka eile mööda jooksnud), et suusarajal keskendusin ainult jooksule. Keerasin liiga vara metsa ning kaotasin valel kõrgusel seistes-mõeldes ligi 45´´. Kokku 5. koht, kuid vaheajad näitasid teistsugust potentsiaali. Kahju on hooaega sellist lapsikustega lõpetada, kuid samas sain viimasest nädalavahetusest piisavalt innustust, et edasi võidelda.
Hooaeg on läbi! Novembrist läheb jälle lahti.
P.S. Aadli on juba loom, küsige tema novembri treeningplaani näha, ma soovitan enne maha istuda, et oleks pehmem langemine. Loodan, et teistel on sama ambitsioonikad plaanid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar