Hooaja lõpetamine

Teist aastat toimus juba esimesel korral legendaarseks saanud noorema põlvkonna orienteerujate hooajalõpu üritus. Seekordseks maandumispaikas said Jyrgen Einpauli residents ja Jyri mets ( loe lepavõsa).
Osadele algas kogu üritus juba tegelikult eelmine päev, kui Taanist saabusid meie o-tähed Annika ja Jyrgen ning osa seltskond Annika eestvedamisel suundus Tallinna linna peale. Ära käidi ka veel mingil kahtlasel peol, mis vähemalt minule jättis hea mulje. Aga nyyd õigest päevast. Minule ja Timmole algas päev sellega, et tuli minna varuma ``karastusjooke`` eesolevaks väikeseks orienteerumisürituseks. Egas orienteerujad sa hooaja lõpupeol hakkama ilma väikese metsas ragistamiseta, mis seekord tõesti kujunes parajaks murdmiseks. Sai siis Ülemiste Rimit natuke külastatud ning mõned joogid ostetud. Muule rahvale paistsime raudselt Soome turistitena, kuna kes muu ikka poest 4 kohvri õlle ja siidriga lahkub, muudest jookidest rääkimata. Kohale jõudes tervitas meid ees juba eelmise aasta tśempion Pihl, kes temale omaselt ``soojendusega`` juba alustanud oli. Kell näitas siis mingi 13.30 vast. Egas siis midagi ka asjad maha ja samuti ``sooja`` sisse lykkama ( tagantjärele mõeldes polnud just kõige targem tegu aga sellest juba edaspidi). Ilusaks yllatuseks leiti yhest toast koroonalaud, mis sai yheks õhtu peategelaseks. Vaikselt hakkasid ka juba teised kohale tulema. Ca 15.00-ks oli vist rahvas kõik kohal ja võis hakkata valmistuma õhtu üheks peasündmuseks: paaristeateks Jüri metsas. Enne veel loositi võistkonnad ning saatuse tahtel õnnestus minul saada paari Eesti-Taani naisvälejala Annika Rihmaga. Meie võitu võisid sel hetkel ohustada vaid paar kus võistlesid tiitlikaitsa Peeter ja salapärane Eva-Maria Ehala. See oli siiski laus-vale aimdus. Aga nyyd jooksu enda juurde. Plaanis oli seitse vahetust nii et mees alustab ja lõpetab. Stardipaugu kõlades tuli võimalikult kiiresti alla libistada purk õlut, mille yllatuslikult pani pika puuga kinni selle aasta komeet Eesti o-taevas Markus Puusepp. 33 päeva kainust olid temas ilmselt kõigist suurema janu tekitanud. Rajal said aga kiiresti kõik kokku kuna võss ei võimaldanud eriti eest ära jooksmist. Vahetused ise oli ca 1 km pikad, kusjuures rajal oli ka ``värskendus- joogi punkt ``, kus head ja paremat serveeris legend Tanel Taal. Lisaks tuli ka vahel teha veel lisaharjutusi nagu kätekõverdused, kükid jne. Otsustavateks said aga aja peale joodavad siidrid ja õlled, mis eri tähendustes murdsid mõnedgi mehed, allakirjutanu kaasa arvatud. Ametlikke lõpptulemused tulevad loodetavasti ka interneti kuid mitteametlikult võitsid selle katsumise Jaan Tarmak ja Nele Taba. Erit tõstaks esile just naisliikme südi sooritust, kes minu kahjumeeleks oli Annikast yle igas elemendis. Nagu enne starti aimata võis, kõik võistkonnad lõppu siiski ei jõudnu.
Üllatuseks olid sunnitud katkestama ka enne starti suuri sõnu öelnud ja minulegi kõige kardetumana tundunud võistkond Pihl-Ehala. Ju tabas Peetrit sama häda mis minulgi elu päris raskeks tegi: soojendus sai liiga võimas! Tagasi suundusid enamus võistlejad kahe autoga. Vaid kõige kõvemad otsutasid ka veel kerge lõdvestuse teha, mille hulka kuulusid sõbralikud maadlusmatśid (loe püherdamised) suvalisel kartulipõllul ning lisaks veel mõned geniaalsed lükked, mis jätaksin siiski asjaosaliste teada. Enne pimedat jõudsid siiski kõik villase tagasi ja pidu läks lahti täie hooga. Koroona, saun ja tequila said tõmbenumbriteks, milledest keskmine ka mõnedele saatuslikus sai. Negatiivse üllatuse vormistasid kolm naiskodaniku, kes juba varaõhtul peolt lahkusid. Ei sa mina aru mida neil paremat leida oli. Suurtemate vahejuhtumiteta kestis pidu kuni öötunditeni kuni mingi aeg lihtsalt inimesed ära väsisid ja magama läksid. Järgmine hommik sai vahetatud erinevaid põnevaid jutte, kes mida eelmine õhtu korda oli saatund.Osadel toimus veel kerge trenn (mõnedele 23 km) ning koju ära mindigi.
Loodetavasti ei unune see õhtu asjaosalistel veel niipea meelest. Kuulujutud juba käivad et jõulude-aastavahetuse aegu on oodata uut põnevat üritust. Eks näis mis saab.