Lõppenud hooaeg oli stabiilne ja arengus samm edasi. Püsisin terve ettevalmistushooaja tervena (va. talvine põlvetrauma, mis treeninguid oluliselt ei takistanud) ja suutsin 85-90% osas plaanitu ellu viia. Täistabamust takistas saavutamist peamiselt tööga seotud probleemid (nt. talvistes laagrites ei saanud täisprogrammiga osaleda ) ja kerged haigused.
Hooajaks oli seatud mitu eesmärki – muutuda stabiilsemaks orienteerujaks, olla konkurentsivõimeline tavaradadel, pääseda MMil A-finaali ning joosta stabiilselt suurtel välisteadetel. Kindlasti saavutasin ma selle hooajaga teatud stabiilsuse. Usun, et selle kõige paremaks tõestuseks on neli individuaalset medalit EMVlt ja õnnestunud teated (va. EMV). Siiski tuli hooaja jooksul piisavalt alla neelata ka mõrutaid suutäisi, ebaõnnestusin mitmel olulisel võistlusel (nt. BMV tava, Põhjamaade MV ja CISM). Ebaõnnestumiste peamised põhjused peituvad jätkuvalt orienteerumistehnikas ja vaimses võimekuses. Väljaspool Eestit ei suutnud ma joosta ühtegi head tavarada. BMVl rikkusin hea jooksu ühe suure tehnilise praagiga, NOCil ja CISMil aga olin lisaks tehnilisele saamatusele ka füüsiliselt hädas. Kuna EMi tavarada on algaval hooaja üks peamisi eesmärke siis üritan talvistes treeningutes neid nõrkusi leevendada. Kolmas suurem eesmärk sai 50 % osas täidetud. Kannan endas veendumust, et parema aklimatiseerumise (varasema kohaloleku) korral oleksin olnud valmis ka MMi lühiraja eeljooksust edasi pääsema. Sprindi eeljooksust edasipääsemine oli kergendus, kuid juba Västeråsis nägin, et oma tasemega kuulun A-finaali jooksjate hulka. Enam ei ole A-finaali pääsemine omaette eesmärk vaid vahend, mis aitab seada uusi sihte (koht A-finaali esimeses pooles). Viimase suurema eesmärgi täitmine oli kõige lihtsam. Õnnestunud klubivahetus ja Roosti o-elule omane mõnus atmosfäär andsid väga positiivse laengu. Viis Roslageni eest joostud teatevõistlust võib kindlasti kordaminekute hulka lugeda. Mul ei õnnestunud küll kordagi väga säravalt joosta, kuid usun, et klubi seisukohalt oli need jooksud pigem head, kui keskmised. Varasematel aastatel ei ole ma Skandinaavia suurtel teadetele sarnaseid jookse teinud. Kui see aasta suutsin liidritele pikalt konkurentsi pakkuda siis järgmine aastal tahan üritada ka väiksest „hitti“.
Eelmise aasta parimad stardid (kronoloogilises järjekorras) - EMV lühi, MMi testid, sprindi eeljooks MMil, MMi teade, EMV tava, 25manna. Need olid stardid millega jäin rahule. Suurimad fiaskod (jällegi kronoloogia) – Ilves3 II päev, BMV tava, EMV teade, NOC tava, CISM tava/teade, MMi lühiraja eeljooks, EMV pikk. Kurat, paska on ikka rohkem. Tavaradade probleemist oli ülevalpool juba juttu. Lisaks sellele on mul kohati raskusi enda ohjeldamisega, kipun hirmsasti ründama, sekundeid kärpima. Reeglina tähendab see käigupealt plaani muudatusi, mis enamuses lõppevad suurema veaga.
Lisaks õnnestunud talvisele ettevalmistusele olen väga rahul suvise treeningperioodiga. Vaatamata tingimustele (töö kõrvalt, ilma laagriteta) võtsin ma sellest maksimumi. See väljendus kõige paremini MMil ja EMV taval. Lisaks suutsin ma oluliselt tõsta oma jooksuvõimekust. Olen nüüd kahe aasta jooksul oma füüsilist taset võrrelnud kahel rahvajooksul, Harku järve (6,4km) ja Sügisjooksul (10km). Kuigi Harkus läks võrdlus viletsa rajatähistuse tõttu tuksi (vaheajad näitasid progressi) siis Sügisjooksul parandasin aasta vanust tulemust 50 sekundiga, uus 10 km mark on 34.19 (usun, et seda on veel võimalik u. 60´´-90´´´jagu kärpida). Eesmärk on joosta 32.59 siis pidi üks edukas ärimees oma rahakoti rauad avada , seega profikarjäär 1.20 kaugusel:)
Faktid –
jooks (tee) – 285,8 h
maastik (maastikujooks + orient. trennid) – 51,1 h
võistlus – 43,9 h
suusk – 30,7 h
ÜKE – 16 h
jooksuharjutused – 5,85 h
muu (ujumine, saalihoki, koss, vutt, üks jalgratas) – 16 h
trennikordi – 351 (täispuhkepäevi 57; haiguse päevi 5)
võistlusi - 47
Minu jaoks numbrid korralikud. Rohkem oleks pidanud jooksma maastikul. Samuti jooksuharjutuste osakaal võiks olla suurem. Eks, tavaradade probleem ongi siia maetud. Jõudud jääb väheks, eriti rasketel maastikel. Kahe kuu jagu on täispuhkepäevi, usun, et parema elukorraldusega oleks võimalik osa neist meeldiva treeningu täita. Arenguruumi on.
Intensiivsus –
ae2 (110-125) 35h
ae1 (125-148/150) 305h
mx (148/150-170) 60h
an (170-...) 50h
Arenguruumi on selgelt segarežiimi treeningutes. Väike mõtetera M.Alaverilt „Südame funktsionaalse võimekuse arendamiseks on kõige tootlikumad tempotreeningud ehk kestvustöö segarežiimis. Seda kasutas intuitiivselt Veerpalu küllaltki palju. Nüüd, kui teadlased on tempotreeningute mõju ära tõestanud, kallutan ma julgelt kogu võistkonda antud suunas. See pole eksperiment.“
Uue hooaja plaan 510 tundi. Peaeesmärgid EM, MM ja võimalikult palju Aadlit „karistada“ (Selgelt kõige ambitsioonikam ülesanne. Tammede rahvatarkus - võidad Aadlit, võid Eestis võita kõiki)
Jään huviga teie hooaja kokkuvõtteid ootama.
P.S. Erik võiks oma paari aasta taguste treeningpäevikute sisu avaldada.
5 kommentaari:
Tubli. Loen ja imestan, kui palju te jaksate joosta. Isiklikult imestan, et sellise jooksu-treeningute mahu juures ei tule väsimus-vigastusi. Aga noh, ilmselt oled sa veel noor ja mina juba vana...et nii mõtlen.
Igaljuhul edu uueks hooajaks treenimisel!
Kas blogides ei annaks kuidagi vanu uudiseid kuhugi nurga taha hoiule panna, mul on dial-up ühendus ja hirmus kaua võtab uudiseid lahti kui nad kõik ühes rivis on.
Jürgen, lisa mind ka kirjutajate hulka marek.nomm@hekotek.ee
ma peaks ka oma kokkuvõtte ära tegema, siiamaani ei ole kahjuks vaimu peale tulnud. Aga 1. novembril peaks olema väga motiveeritud treeninguga alustama:(. Stay tuned. P.S. 7 päeva jooksul (kuni 4.11)Easyjetis hullud päevad.
Oi Chief, viimase peaülesande täitmisega läheb sul raskeks.
Tore on näha et oma klubi liikmetel on sellised ambitsioonikad plaanid ja tahe neid täide viia. Au neile. Veelgi enam seetõttu , et ise pole suutnud kooli, trenni, vaba aega ja tervist ilusti kokku sulatada ning seetõttu paistab tulevik tume.
Postita kommentaar