25manna kruiis!

Sellel laupäeval toimus Rootsis Stockholmis järjekordne suur orienteerumisklubide mõõduvõtt ehk 25manna teade. Minule oli see esimene kord sellel võistlusel kaasa lüüa ja üritus pakkus ka nii mõndagi uut .
Kuna ööbimisvõimalused meil puudusid siis alustasime reisi reede õhtul Tallinna sadamast D terminalist. Reisikaaslaseks Erik Aibast. Mõlemad jooksime Soome klubi IF Femman ridades. Erik vastavalt 5. vahetust ja mina viimast vahetust. Kuna Tallinn-Stockholm laevaliiklus on niivõrd aegalseks läinud, siis üleliigset aega palju ei jäänud. Peale rootsi lauas nuumamist pidime kiirustama, et esimestena laevast maha saada, et võistluspaikka jõuda. Arvestuste kohaselt oli meil laeva maabumisest Eriku stardini ca 75 minutit aega. Kiire start laevast, õnnestunud passikontroll ja sujuv korraldus femmani meestega lubasid meil kiiresti võistluskeskusse jõuda.
Kohale jõudes oli täiesti võimatu aru saada võistluse hetkeseisust ja võistlusest üldse. Tohutu mass jooksis ainult. Väga keeruline oli jälgida. Peale mõnda aega võistluskeskuses siiski hakkas juba midagi koitma.
Nendele, kes seal jooksnud pole siis kiire tutvustus. 25manna on teatejooks nagu teatejooks ikka. Igas võistkonnas on 25 liiget. Kellest max 9 vist tohib H21 klassi jooksjad olla. Rootsikeelne juhend jääb mulle arusaamatuks, seega lühidalt: tiimis peab olema mingi ports naisi, mingi ports lapsi ja mingi ports veterane. Teatud vahetused on teatud vanuseklassidele. Loomulikult võivad H21 vahetusi kõik joosta. Lisaks sellele on veel 3.-7. vaehtuseni rajal 4 ühe võistkonna jooksjat. 3. vahetus läheb metsa kui 2. vahetuse jooksja on välja tulnud ja siis edasi läkitavad kõik teele ühe jooksja kui rajalt tulevad ja 23. ehk 8. vahetuse jooksja saab metsa siis kui kõik 7. vahetuse jooksjad on finišisse jõudnud. Lihtne eks. Püüdke seda kõrvalt jälgida! Vaatemäng kui selline tekib alles viimaste vahetuste ajal!
Rahvast oli võistlema tulnud siiski vääriliselt. Stardinimekirjas oli 330 meeskonda. See annab siis kokku 8250 võistlejat. Pole paha. Võistluskorraldus siiski on palju tagasihoidlikum Jukolast või Tiomilast. Toimub ta ka lühidalt ju tegelikult, 6 tunniga on võitjad teada.
Jooksudest siis. Eestlastest näitasid esimeses vahetuses eriti teravat minekut Markus Puusepp ja Mihkel JÄrveoja, kes tulid metsast välja vastavalt 17nda ja 23ndana. Väga vinge jooks kindlasti. Meie IF Femmani spets tuli napid 20 sekundit hiljem 37ndana. Mihkel läkitas veel metsa Chiefi, kes tegi hea jooksu ja tõstis Roslageni tiimi kõrgele 11ndale kohale. Aga seda kõike minu oma silm ei tunnistanud.
Erik tegi tubli jooksu peale 4ndas vahetuses toimunud fiaskot kui üks meie mees võttis vale kaardi. Erik pääses metsa ca 10 minutit oma kolmest vahetuse kaaslasest hiljem, küll aga suutis hea jooksuga grupi enamvähem kokku tagasi tõmmata. Peale seda oli tükk maad pimedust võistluse koha pealt jälle. Liiga raske oli mul seda jälgida. Suurest võistlustkeskuses passimisest hakkas lausa pea valutama. Kokkuvõttes olime peale Eriku vahetsust 52. kohal.
See koht siiski ei jäänud püsima. vaikselt kukkusime ca 10 kohta taha poole. Mina startisin 62. koha pealt. Enne starti jõudsin veel ära näha põneva viimase vahetuse lahenduse aga sellest natuke hiljem. Startisin sünkroonid OK77 jooksja šveitslase Christian Ottiga. Sain meeskonnalt käsu temaga koos joosta. Ta pidi hea jooksja olema. Alguses siis ei keskendunud eriti muule kui tema selja vaatamisele. Vahetult esimese punkti eel tegin kivisest alast mööda minnes teise valiku ja ta sai 10m jagu ette ja siis hakkas kohe vihaga kiirendama. Minekut tal oli. Eks siis jälgisin teda ees aga oli tunda, et temaga joosta ei jõua. Pidi ise hakkama orienteeruma. Tempol aga langeda ma ei lasknud ja ega siis oli saatuse vastu juba raske võidelda. 5. punktiga tuli korralik 2- 2,5 minutine viga. Kaardil tundub, et pole midagi liiga keeurlist aga tegelikkuses oli ikka väga ujuv kant seal. Punkti saingi ennekõike kätte tänu 5-6 mehelisele rongile, kes mu seal kinni püüdis. Selles seltskonnas jooks jätkuski. Kui 8. punkti esimesena võtsin siis üritasin 9. etapiga sellest rongist lahti saada aga enen punkti sõitis rong mulle taas sisse vasakult. Ja nii jätkasimegi. 10. punktiga ürotasin sama aga siis jäin täitsa grupi lõppu. Edasi polnud suurt soovi ja jõudu midagi üritada. Jooksin nii konksus grupi lõpus kuni 19. punktini, kus suurem osa seltskonnast jooksis punktist mööda. Siis paari kaaslasega kiirendasime nii kus vähegi saime kuni veane 24. punki juurde laskudes. Siis sai taas osa seltskonnast minust mööda. Sealt edasi polnud enam midagi teha. Kuna särtsu just üleliia palju polnud siis jäi ainult lõpuni nii kiirseti minna ja võimalikult vähe mehi mööda lasta. Tulemuseks lõpuprotokollis 59. koht. Seda siiski suuresti tänu ülisuurele tühistatute arvule. Nimelt võeti maha ligi 100 meeskonda.
Jooksuga ise võib suhteliselt rahule jääda. Head tulemust takistas 2 nädala tagune maraton, millest taastumine ilmselgelt võtab ikka vägap ikka aega. Samas arvan, et see hoidis ka mind suurest katastroofist, sest ma tean kui raske on mul joosta rongis mis liigub aeglasemalt kui mina. Siiski tunnen, et oleksin suutnud OK77 mehega kaasa minna, kes lõpetas minust tubli 5 minutit varem 46. koha peal. Samas pole midagi kindlat. Ta siiski võitis pühapäevase lühiraja võistluse H21E klassis, mis näitab et ta papist poiss päris pole.Kuigi võistluses eesti tiime polnud võib siiski öelda, et tegu oli eestlaste võistlusega. Nimelt tegi Kalevan Rasti ridades Anu Annus hea jooksu eelviimases vahetuses ja püüdis kinni temast 1.21 ennem rajale läinud Leksand OK naisvõistleja. Leksandi eest aga jooksis viimast vahetust Olle Kärner. Nii läksid Kalevan Rasti Antti Harju kehastuses ja Leksands OK Olle kärneri kehastuses koos liidritena rajale üle kolme minutise eduga jälitajate ees. Peale seda teatevahetust andis Anu ühe legendaarsema intervjuu mida minu kõrvad ealses kuulnud on.Rajal aga näitas Antti head kiirust ja Ollel jäi kahjuks vaid teha kõik, et jälitajad teda kätte ei saaks. Õnn oli Leksandist ja napid 15 sekundit jäid lahutama Ollet jälitajatest. Juhheii...
See aga oli kõik, mida ma võistlustel kogesin. Peale enda jooksu tuli suht kiirelt asjad kokku panna ja sadama poole liikuda kuhu jõudsime 15 minuti enne laeva väljumist. Kruiis võis jätkuda. Hooaja lõppu tähistasime pidulikult. Kes võttis lõhet, kes vene kaviaari... Õhtu lõpuks laulsime ka mõned laulud Pearu Pauluse ja Ivo Linna loomingust ning puhkasime ennast muud moodi vaimselt välja!


Tulemused: http://www.25manna.nu