Ultimate Race Weekend

Kõik, kes arvasid, et nädalavahetuse teemadel lugu ei tulegi, eksisid jämedalt. Ikka tuleb!
Läinud nädalavahetusel õnnestus kõikidel eestlastel avada võistlushooaeg või siis edetabelisvõistlushooaeg. Programm oli nädalavahetuseks planeeritud erakordselt tihe. Võimalik oli teha 4 starti ja täpselt nii palju ka mina tegin.

Soojenduseks tõmmati nädalavahetus käima Tartu külje all Keeril, kus joosti öine lühirada. Läksin võistlusele vastu ilma eriliste tunneteta, plaanis oli joosta lihtsalt üks kiirema sammuga treening öises metsas. Kõik sujus hästi. Tegin mõningad arglikud teevalikud ja jooksin mõned liiga võimsad S-id. Kaardipildilt vaadates kõige lihtsama punktiga tegin ikka päris korraliku vea. Ei näinud sihte kohe üldse mitte ja olin hopsti punktist omajagu mööda jooksnud. Aga mis kõige olulisem, jube hea oli joosta. Tahaks öelda , et ka kiiresti aga öises metsas on see kiirus jube petlik, aga vähemalt võtsin metsa ja raiesmikke väga agressiivselt. Tulemuseks natuke kahtsusväärne teine koht.
rajad on näha: http://www.kape.ee/gadget/cgi-bin/reitti.cgi?act=map&id=1&kieli=

Teine start oli Karjalaskevõistlus. Aastaga olin unustanud kui ilus mets seal on. Alguses üritasin ikka ringi joosta mööda teed kui võimalik aga mida rada edasi seda rohkem arusaadav oli, et lühim tee on kiirem. Konkreetseid vigu suutsin vältida kuni raja eelviimase punktini, millele kulutasin >30sek kauem kui oleks pidanud. Jooksutempot ei oska kommenteerida. Ära nagu ei väsinud, kiiremini ka ei jooksnud. Võimalik, et oleks olnud vaja kedagi, kes oleks tempo üles kruvinud. Tulemuseks siis 5 koht, pingelises lahingus Erikuga jäin 23 sekundiga alla.

Õhtul oli siis võimalus ennast taas pimedas proovile panna. Võru spordikooli auhinnavõistlus öises sprindis. Ausaltöeldes pole ma nii lahedat sprinti vist jooksnudki, kui saaliorienteerumised välja jätta. Kui tavaliselt on sprint eesti tingimustes ikka jooksuvõistlus, siis suur punktide arv ja pimedus jätsid jooksupoole küll seekord tahaplaanile. Pimedas tulevad asjad ikka erakordselt kiiresti vastu ja kui punkte on keskmiselt iga 100m tagant, siis on vead jube kiired tulema. Minu suureks õnneks oli võistlus juba tegelikult enne starti otsustatud. Naiivitarit uskusid infot ja tulid pisikeste led lampidega starti. Tiigrihüpe on küll võrru jõudnud aga tänavavalgustus mitte ja seega määras oluliselt lambivalik tulemusi. Mina nägin enamus punktidest juba järgmist punkti kui led lambi mehed ei näinud peale kaardi suurt midagi. Sellelt võistluselt siis üllatav esikoht minu kontosse ja auhinnaks 5 päeva täis higi ja valu Jaanimäe spordibaasis.

Viimane katsumus oli sellest aastast uue nimega Lihavõtte lühirada. Kuna vorsti jagatakse seal kahepäeva summas ja Erikuga oli vahe eelmisel päeval väga väike siis oli nö Huippujännitävä tilanne! Jalad olid ikka väga valulikud juba eelnevatest jooksudest. Seoses sellega tegin natuke pikema soojenduse ja töötas. Aga võistlust alustasin kohe vigadega. Esimene punkt tuli ebakindlalt ja teise läksin suunaga kohe täitsa sassi. Sealt edasi aga sujus kõik korralikult ja enamvähem korralikus tempos. Lõpuks olin raja alguse juba unustanud ja jäin jooksuga igati rahule. Preemiaks 6. koht ja kokkuvõttes eriti magus võit Eriku üle ning kokkuvõttes 4. koht.

Võru korraldatud võistluste tulemused ja rajad on saadaval www.okvoru.ee

Nädalavahetusega võtsin kokku 69kp ja viga tegin nendest neljaga. Loomulikult võib etappide üle kõvasti nuriseda aga küll mul see oskus hooaja edenedes ka paikka loksub. Neli starti ei meeldinud mu kehale eriti ainult. Esmaspäeval tõmbas kurgu valusaks ja nina nohuseks. Laksasin vist terve küüslaugu päevaga kinni ja möllasin kogu oma rahvameditsiinitarkusega. Täna juba jooksutehnika ja kurat, kus ma tundsin ennast alles hästi!

Lahinguväljal näeme...

Üks naiselik lugu

Vahel harva kui mul on vaja õppida siis leian ma, et kui huvitav on see maailm, kus me elame. Interner pakub mulle lõpmatut faktikogu kõikide maailma totruste kohta. Ja mina olen kui väike laps oma lõputu uudishimuga ja ahmin infot endasse.
Tavaliselt sellistel päevadel ma jõuan oma ringiga ka Liisi blogi, kus ta vahendab maailmale oma muljeid Inglismaalt. Tavaliselt ma muust jutust väga aru ei saagi aga silma torkavad ennekõikke sellised kohad nagu "Eile tegin natuke pahandust ja sõin 100g shokolaadi" ja "Auhinnaks võtsin ikka shokolaadi...! jne.
Mõned kuud tagasi oli selline suhtumine minu jaoks võõras aga nüüd on see minu karm argipäev.
Nädal peale haanja maratoni õnnestus mul saunas ka kaalule astuda ja üllatus oli meeletu. Olukord oli selline, et arvatavasti poleks enam Pudõlin saanud minuga maadelda sest ma oleks tema jaoks lihtsalt liiga raske. Rohkem nagu Padari ja Pertelsoni klassi mees. Jah totaalne shokk. Teksade, täis taskutea, täis kõhuga, dressipluusiga jne kokku oli number 91kg.
Noh, tuli mingi spontaanne häälitsus ka?
Mõned peävad peale seda läksin poodi ja ostsin omale kaalu ja alustasin põhjalikku dieeti. Noh tegelikult algas dieet juba mõned päevad varem ja tugev treening mõned nädalad varem, niiet arvatavasti oli mu tühimass 87-88kg. Esimesel kaalumisel oli 86,5.
Lähenesin oma dieedile puhtalt matemaatiliselt. Lõin kokku umbkaudselt palju ma päevas kulutan ja palju ma päevas sisse ajan omale suu kaudu. Kaks trenni päevas kerge kool ja muud tegevused minu hinnangul on kuskil 4500 kalorit või kilokalorit või mis iganes ühikut. Üks gramm rasva peaks andma 9 kalorit või kilokalorit või midagi sellist. Ehk siis puht matemaatiliselt peaks ma 900 ühikuga miinuses olema et päevas ca 100g alla võtta. Eesmärgiks oli EMV lühirajaks alal 80kg olla.
Menüüst jätsin välja kõikvõimalikud maiustused, "karastusjoogid" ja muu väheväärtusliku. Asendasin need puuvlijadega. Hommikusöögi ja lõunasöögi jätsin täiesti tavaliseks. Õhtusöökidest loobusin, või siis suurtest söökidest peale kella kuute. Väikse salati või hunniku puuvilju ikka sõin aga ilget kõhutäis makarone kella 22 ajal enam ei teinud. Et keha täielikuks kuivuks muutumist vältida, sõin perioodi vältel ühe Victeli kuuri ja loomulikult tarbisin ka ohtralt vett, et kogu rämps kehast välja pesta.
Diiet oli natuke ka riski peale minek, sest ei olnud mingit nägemust kuidas keha reageerib. Tegin ju edasi suhteliselt kõvasti trenni. Veel hullem, alustasin kõvasti trenni tegemist peale 8-9 kuuseks veninud pausi.
Aga minu väga meeldivaks üllatuseks on see kõik kujunenud oodatust kordades lihstamaks. Juba esimesed nädalad näitasid, et 80kg tuleb märksa kiiremini kätte kui oodata oli. Täna hommikune kaalumine näitas juba 81,3kg. Nelja nädalaga üle 5kg alla võtnud ja selle juures on ka sportlik vorm siiski oluliselt paranenud. Esimestele võistlustele lähen isegi vastu tundega, et äkki jõuan joosta eeskujulikult ja mahun Jüriöö esimesse tiimi.
Ma nüüd ei teagi, mida ma täpselt selle jutuga öelda tahtsin. Võibolla lihstalt südamelt ära rääkida oma mure. Loodan vähemalt, et inspireerin inimesi vaatama, mida ja millal nad omal suust sisse ajavad.

Lahinguväljal näeme...

Puhkus, marafong, treening

Harjutatud peale oktoobri mandlilõikust natuke juba on ning veebruari alguses sai aeg maha võetud ning perega Tenerifele puhkama sõidetud. Plaani sai ka ette nähtud puhkuse nädal, et puhkus ei kujuneks treeninglaagriks.
Ma pole soojal maal kunagi puhkamas käinud ning seetõttu meeldis keset külma talve väga. Sooja päeval 23-26 kraadi, enamus ajast päike, soe merevesi, ilus loodus, lõbustused, tutvumised saarega, suured lained jne.
Ka trenni sai natuke tehtud. Kuue täispäeva jooksul neli jooksu. Majutuspaigast jooksma minnes ei olnud tingimused väga head. Valida esimeses osas tänavate asfalt (kuigi mägine) või linnaäärne rand. Esimesed kaks trenni tegin sealt.
Esimene jooks alguses 30 min konkreetselt järjest üles mäkke mööda asfalti (elasime linnas mere ääres), seal mööda radu ja lõpus 20 min allamäge. Kokku 1,35h. Korralik tirimine oli, kvaliteettreening. Eestis nii ei saa, et pool tundi jooksed ülesmäge.
Teine jooks rannas 65 min. Meeleolukas oli mööda randa tõmmata, kuigi vahepeal tuli mööda boulevardi inimeste vahel joosta, sest rand oli kivine ja kaljune vahepeal. Lahe oli vaadata kuidas päike jooksu ajal merre loojus ja jooks pimedas lõppes.
Ja kolmas jooks oli tõeline orgasm. Parim treening minu elus! Konkreetselt! Sõitsime autoga saare kirdeossa, seal alustasin 1000 m peal jooksu, mööda matkarada. Lopsakas taimestik, vahepeal rada oli mingi 50 cm lai ning kummardusid puude ja taimede all, korralikud tõusud (joostavad, mitte ronimised), vaated mägedest, mõnus pinnas. Täielik orgasm. 1,45h tõmbasin. Juba ainult see jooks oli reisiraha väärt. Kui selline plats oleks maja taga, noo siis tõmbaks!
Neljas treening oli Teide vaatamisele järgnev. Teide on 3718m, jooks algas platool, mis algas vist mingi 2200m pealt, vahepeal käisin vist mingi 2400-2500 peal. Esimese kahe minutiga viskas pulsi sörgiga segareziimi ning süda hüppas kurku. Käisin korraks natuke ning edasi rahulikult joostes, kuni ennast kogusin. Jooksu keskel otsustasin platoolt mäkke tõmmata mööda matkarada. Lahe oli, järsk ronimine. Lõpus valisin tagasi tee, mis läks väikse ringiga aga 1,15 peal tuli väsimus ning koju jõudes 1.45 olin jummala süsi. Läks pikemaks kui plaanisin. Nii väsitavat treeningut ei ole vist teinudki varem. Plaanitud ei olnud tempokross aga pulsi järgi kujunes selliseks. See on see keskmäestiku mõju siis ilma aklimatita. Sai ära proovitud.
Kõikide jooksude ajal mägedes (3 tk siis) jõudsin an.läve alla välja.

Igati korralik reis oli, soovitan kõigile.

Tartu maraton.
Aeg 3.34.32, koht 217. Chief oli vormi xdreamile jätnud ning skalp tuli! Kahju, et Jürgenit ei olnud. Eelmise aasta paari sekundiline võit oleks põnevust pakkunud. Olin rahul, jõudis pingutada, eelmise aasta aeg paranes 20 min, aga ka rada oli kiirem. Keskmine pulss 5 lööki madalam kui eelmisel aastal.

Haigus.
Eelmine nädal 6 päeva kodus ja haige. Ma ei ole vist ainuke. Masendav, plaanis oli tugev trenni nädal. Nüüd olen Audenteses sees tiksumas käinud, sest kurk on ikka veel natuke mädane. Joosta ju ei jõua, tiksun.

Treening.
Kahju, et lund natuke varem ei tulnud (näiteks detsembris), ilmselt minu kohta tuli vahepeal jooksu natuke palju, sääred on juba poolteist kuud haiged. Iga jooks valusad. Haigusega läksid paremaks aga nüüd jälle valusad. Vahepeal sõitsin terve nädala vaid suuska aga ikka ei läinud paremaks. Arstid midagi tarka ei kosta.
Seoses sellega olen tegelikult juba kuu aega liiga vähe jooksnud. Kindlasti ei ole rahul, samuti on liiga vähe kiiremaid jookse (praktiliselt polegi). Viimase pooleteist kuu treeningus on väga palju puudujääke, üldse ei ole rahul, kurb lugu.
Reedel siis härgadega Madridi sooja laagrisse.
Äkki saab soojas tervise paremaks.

Jõudu,
Erkki

Sportlik nädalavahetus

Eelmiste aastate treeningmahud jäävad mulle hetkel veel kätesaamatuks. Siiski pakuvad viimaste nädalate treeningud rahulolu. Tundide kitsikusele vaatamata on teatud treeningrutiin saavutatud. Olulisemad treeningsessioonid on kulgenud edukalt. Vaatamata käredale pakasele õnnestus mul viimastel päevadel teha kolm intensiivset harjutust, kaks neist minu jaoks selgelt avantüristlikud.

Lõigud

Reedene -20 kraadist madalam ilm sundis mind planeeritud lõigutrenni viima Tartust 70km. kaugusel asuvasse Võru Spordikeskusesse. Kuna Tartu kergejõustikuhall valmib alles Eesti Korvpalliliiga play-off´ideks siis peab kvaliteetse töö tegemiseks võrokestel külas käima. Sarnaselt eelmisele aastale olen üritanud alates jaanuarist kord nädalas joosta lõike (reeglina 5x2000m). Segarežiimi ülemises tsoonis toimuvat treeningut olen sellel aastal saanud korralikult teha ainult ühel korral. Teistel kordadel olen selle asendanud, erinevatel põhjustel, alternatiivse trenniga – nt. testjooks Soome laagris, 4x10´ lõigud värskes lumes või suusavõistlus viimases laagris. Kuna reedene treening algas minu jaoks harjumatult varakult ning ma ei olnud eelmistest liigutamistest täielikult taastunud, otsustasin piirduda nelja lõiguga. 10 ringi läbimiseks kulus – 7.11, 2x7.05 ja 7.03. Aasta tagasi sama intensiivsusega lõike joostes jäid ajad vahemiku 7.29 – 7.16. Vaatamata kergele kurnatusele jäin seisundiga rahule.

Halliorienteerumine

Laupäeval otsustasin peale hommikust suusasõitu panna jalad joonele uudsel, kuid põnevust pakkuval siseorienteerumisel. Tarmakutest o-novaatorid üllatasid järjekordse vaimuleiutisega. Eelmisest päevast tuttav tühi hall oli muutunud labürintidest kubisevaks orienteerumispolügooniks. Kokku õnnestus mul läbida kolm 600-700 meetrist trassi. Eeljooks läks enamasti harjumatu mõõtkava ning kavalate reeglitega tutvumiseks. Kiirus oli madal, mõnes kohas kadus lugemise järg sootuks, osa tingmärke tekitasid segadust. Ebakindla soorituse lõpuks õnnestus mul kõige napimalt pääseda kaheksa jätkaja hulka. Veerandfinaalis üritasin joosta julgemalt, kuid lugemine takerdus mitmel korral ning liigselt rabistades ei õnnestunud oma positsiooni parandada. Küll aga sai maastik peale teistkordset külastamist tunduvalt kodusemaks. Oma suureks rõõmuks pääsesin koos tublide sportlastega jooksma kohtadele 5-8. Neljakesi ühisstardist toimunud jooks tekitas piisavalt hasarti ja põnevust. Suutsin piisavalt ette lugeda ja vältida seisakuid. Tasuks auväärne viies koht. Vaatamata esialgsele pessimismile oli tegemist väga huvitava treeninguga. Kiire kaardi lugemine ja objektide (ja KPde) rohkus tekitas piisavalt stressi ning nõudis täpsele kaardi lugemisel head keskendumist. Kahes esimeses jooksus tundsin, et jäin kaardiga töötades liiga aeglaseks.

Winter Xdream



Pühapäeva hommikul startisin koos vendade Eensaartega suurele seiklusele. Eesmärgiks läbida joostes kõige optimaalsem ning kavalam variant, ja koos sellega alistada kõik võistkonnad, kes oma jalgrattaid talveks puhkusele ei luba. Stardis lubasime endale mitukümmend sekundit hea trajektoori välja töötamiseks. Kaine tegutsemine tagas meile raja, kus me saime kasutada konkurentide poolt sisse tallatuid radu, vähe oli kohti, kus pidime oma jalad värskesse hange pistma. Läbisime raja hoogsa tempoga, mille sisse jäi ka üks navigatsiooni viga. Planeerimisel üritasime vältida teravaid nurkasid ning asjatut vastujooksu, lisaks katsusime võimalikult palju ära kasutada suuri teid. Halva üllatusena tuli osade järvede peal asuv vesi (mille all oli tugev jää kiht), märjad jalanõud jäätusid kiiresti ning tekitasid jalgadele teatud probleeme. Suureks väljakutseks oli lisaülesanne (tuulemurruga kaetud järsu tõusu läbimine) ning etapid, kus tuli joosta paksus lumes (minu reied kiitsid eriliselt etappi 48-46). Rasked ilmastikuolud kurnasid meid kõvasti, vaatamata ebameeldivustele võitlesime lõpuni ning endalegi üllatusena saavutasime ülivõimsa esikoha, edu hõbedase trio ees oli pooltundi. Minule isiklikult sattus olema füüsiliselt väga hea päev. Pingutamine ei tekitanud probleeme, terve raja jooksul ei tekkinud ühtegi „surnud momenti”, enesetunne oli nii hea, et võisin jõuvarudega kohati pillavalt ümber käia. See oli väga positiivne tunne, eriti arvestades, et selle talve pikkade otsade jooksmine ei ole läinud kõige kergemini.

Meie variant xdreamil, kui kedagi peaks huvitama –
42-36-37-39-32-33-31-34-38-41-51-52-40-35-45-47-49-48-46-44-50-43-53

Jooksu teekond - 33,3 km.



TULEMUSED - http://www.xdream.ee/tulemused.html