Nagu varem sai juba kergelt vihjatud, käisin Ollega Pariisist 70 km kaugusel Fontainebleaus orienteerumismaastikega tutvumas. Kestvus pühapäevast pühapäevani, kohapeal kokku 6 täispäeva. Damien Renard aitas Ollel kohapealsete oludega eelnevalt tutvuda ning saime kohapealse or.tegelase käest osta kaarte 2 eurot/tükk. Kokku ostsime mõlemad 8 kaarti. Kuna seal oli detsembris ka Prantsuse koondis laagris olnud siis saime ka 2 nende joostud rada (meil muidugi punkte maas ei olnud) koos joostud vaheaegadega.
Maastikud olid tehnilised ja suhteliselt kivised. Mõningatel maastikel olid eriti suured kivimürakad, kõrgusega 5 m ja rohkemgi, asetsedes kohati kivikülvina vahetult üksteise peal/kõrval. Osaliselt oli ilus männimets, osaliselt kõrge pöögimets, all hästi joostav pinnas. Aga oli ka maastikke kus oli päris kõrge kanarbik (kõrgem kui eesti oma) ning ka palju sõnajalga. Praegu oli sõnajalg maas aga muul aastaajal ilmselt segab jooksmist. Ühesõnaga tegemist oli minu jaoks tõsiselt tehniliste maastikega, milliseid ei olnud varem olnud võimalus nädalasel perioodil treeningus kasutada.
Lausa kade on mõelda, et prantslastel ja mitte ainult neil on selliste maastike kasutamise võimalus aastaringselt olemas. Lisaks valmistatakse neile pidevalt ette ka rajad koos punktidega maastikul, võetakse vaheaegu, ühesõnaga täisteenindus, sina ainult jookse. On ka täiskohaga koondise treener, kes kõikide selliste probleemidega tegeleb.
Vigastus.
I päeva õhtuse treeningu ajal väänasin siis välja jala, parema, nagu Rootsis MM ajalgi. Tagantjärgi olen vaadanud, et ma jooksen maastikul jalalabad suhteliselt sirgelt, ilmselt nii on ka lihtsam väänata kui jalad välja joostes. Parem jalg ilmselt sellest, et väänamised on tulnud üle puude hüpates, tõukejalg on üldiselt mul vasak. Vanadus ka veel. Väänates ragises küll mõnusalt aga väga valus ei olnud. Korraliku punni lõi üles, õhtul külma, külma veel 2 päeva. Järgmine päev voodipäev, praktiliselt ei käinud, ülejärgmine tegelesin teleka ees püherdamisega (tubased jõuharjutused siis). Neljapäeval hommikul läksin kaardiga maastikule jalutama. Oli väga hea treening sellisel tehnilisel maastikul jalutada ning rahulikult vaadata kuidas seda kaardistatakse. Õhtul natuke trenni moodi asi juba, tasakesi ja mööda teid. Reedel teip peale ja orienteeruma, ettevaatlikult aga kannatas ja järjest paremaks läks. Reede ja laupäev said mõlemad korralikud madala pulsiga üle 3h orienteerumispäeva. Jalg tunda ei andnud, jooksin allamäge ka väga ettevaatlikult. Täna koju ja puhkepäev. Esialgu tundub, et jalg enam-vähem, kuigi veel sinine. Ilmselt väänasin natuke õnnelikumalt kui varem, jooksutempo oli väänamise hetkel ka rahulik.
Maksumus.
Kokku läks peaaegu 11000 krooni. Kokku saaks hoida majutuse pealt kui oleks olnud veel 3-s inimene toas, lisaks autotranspordi ja rendi pealt. Praegu katsime antud kulu kahekesi. Juhul kui oleks majutuskoht köögiga saaks ka väljas söömise pealt säästa, kuigi see ei olnudki väga kallis. Kaartide pealt kokku hoida ei tasu, 2 euro eest saab korraliku prinditud kaardi.
Kokkuvõte.
Igal juhul väärt kogemus ning soovitan seda küll edaspidi võimaliku laagrikoha planeerimisel arvesse võtta. Suureks plussiks on asjaolu, et kõige kaugematele kaartidele kestis autosõit 20-25 minutit. Samas võib ilm olla tunduvalt kehvem kui meil. Meil oli pidevalt 10-13 kraadi, kohati kerge vihm, ühel hommikul ka härmatis. Samas eelnevalt hoiatati, et võib olla ka lund ning miinuskraadid. Meil vedas. Täna vaatasin ilmateadet, seal 3 kraadi :) Nädalaga hoolimata vigastusele siiski natuke üle 10h, aga väga rahulik.
Igal juhul väga tore oli, teinekord läheks veel.Olle lehelt näete ka jala punni, täpsemaid kaartide kirjeldusi ning teipimisega seotud võlusid ja Olle jooksusammu a`la Leida (ei ole lavastus).
