23 jaanuar 2006

Fontainebleau


Nagu varem sai juba kergelt vihjatud, käisin Ollega Pariisist 70 km kaugusel Fontainebleaus orienteerumismaastikega tutvumas. Kestvus pühapäevast pühapäevani, kohapeal kokku 6 täispäeva. Damien Renard aitas Ollel kohapealsete oludega eelnevalt tutvuda ning saime kohapealse or.tegelase käest osta kaarte 2 eurot/tükk. Kokku ostsime mõlemad 8 kaarti. Kuna seal oli detsembris ka Prantsuse koondis laagris olnud siis saime ka 2 nende joostud rada (meil muidugi punkte maas ei olnud) koos joostud vaheaegadega.

Maastikud olid tehnilised ja suhteliselt kivised. Mõningatel maastikel olid eriti suured kivimürakad, kõrgusega 5 m ja rohkemgi, asetsedes kohati kivikülvina vahetult üksteise peal/kõrval. Osaliselt oli ilus männimets, osaliselt kõrge pöögimets, all hästi joostav pinnas. Aga oli ka maastikke kus oli päris kõrge kanarbik (kõrgem kui eesti oma) ning ka palju sõnajalga. Praegu oli sõnajalg maas aga muul aastaajal ilmselt segab jooksmist. Ühesõnaga tegemist oli minu jaoks tõsiselt tehniliste maastikega, milliseid ei olnud varem olnud võimalus nädalasel perioodil treeningus kasutada.
Lausa kade on mõelda, et prantslastel ja mitte ainult neil on selliste maastike kasutamise võimalus aastaringselt olemas. Lisaks valmistatakse neile pidevalt ette ka rajad koos punktidega maastikul, võetakse vaheaegu, ühesõnaga täisteenindus, sina ainult jookse. On ka täiskohaga koondise treener, kes kõikide selliste probleemidega tegeleb.
Vigastus.
I päeva õhtuse treeningu ajal väänasin siis välja jala, parema, nagu Rootsis MM ajalgi. Tagantjärgi olen vaadanud, et ma jooksen maastikul jalalabad suhteliselt sirgelt, ilmselt nii on ka lihtsam väänata kui jalad välja joostes. Parem jalg ilmselt sellest, et väänamised on tulnud üle puude hüpates, tõukejalg on üldiselt mul vasak. Vanadus ka veel. Väänates ragises küll mõnusalt aga väga valus ei olnud. Korraliku punni lõi üles, õhtul külma, külma veel 2 päeva. Järgmine päev voodipäev, praktiliselt ei käinud, ülejärgmine tegelesin teleka ees püherdamisega (tubased jõuharjutused siis). Neljapäeval hommikul läksin kaardiga maastikule jalutama. Oli väga hea treening sellisel tehnilisel maastikul jalutada ning rahulikult vaadata kuidas seda kaardistatakse. Õhtul natuke trenni moodi asi juba, tasakesi ja mööda teid. Reedel teip peale ja orienteeruma, ettevaatlikult aga kannatas ja järjest paremaks läks. Reede ja laupäev said mõlemad korralikud madala pulsiga üle 3h orienteerumispäeva. Jalg tunda ei andnud, jooksin allamäge ka väga ettevaatlikult. Täna koju ja puhkepäev. Esialgu tundub, et jalg enam-vähem, kuigi veel sinine. Ilmselt väänasin natuke õnnelikumalt kui varem, jooksutempo oli väänamise hetkel ka rahulik.

Maksumus.
Kokku läks peaaegu 11000 krooni. Kokku saaks hoida majutuse pealt kui oleks olnud veel 3-s inimene toas, lisaks autotranspordi ja rendi pealt. Praegu katsime antud kulu kahekesi. Juhul kui oleks majutuskoht köögiga saaks ka väljas söömise pealt säästa, kuigi see ei olnudki väga kallis. Kaartide pealt kokku hoida ei tasu, 2 euro eest saab korraliku prinditud kaardi.
Kokkuvõte.
Igal juhul väärt kogemus ning soovitan seda küll edaspidi võimaliku laagrikoha planeerimisel arvesse võtta. Suureks plussiks on asjaolu, et kõige kaugematele kaartidele kestis autosõit 20-25 minutit. Samas võib ilm olla tunduvalt kehvem kui meil. Meil oli pidevalt 10-13 kraadi, kohati kerge vihm, ühel hommikul ka härmatis. Samas eelnevalt hoiatati, et võib olla ka lund ning miinuskraadid. Meil vedas. Täna vaatasin ilmateadet, seal 3 kraadi :) Nädalaga hoolimata vigastusele siiski natuke üle 10h, aga väga rahulik.
Igal juhul väga tore oli, teinekord läheks veel.Olle lehelt näete ka jala punni, täpsemaid kaartide kirjeldusi ning teipimisega seotud võlusid ja Olle jooksusammu a`la Leida (ei ole lavastus).

20 jaanuar 2006

Turistina Pariisis

Nii, leidsime interneti lõpuks üles, aga kohe lõppeb aeg ära ka, jutt tuleb lühike. Esimene päev õhtuses trennis siis jalg läks, väänasin siis välja, korralik punn üleval. Pilt tuleb järgmise kirjaga, kodust. Aga maastikud on head. Eile läksin maastikule jalutama kaardiga. Õhtul tegin käies tõuse, lõpus proovisin ettevaatlikult joosta. Sai. Aga maastik oli seal kaif, suured kivimürakad, samas pinnas hea joosta. Täna trenniriided selga, jalg kõvasti teibiga kinni ja ettevaatlikult astuma. Kokku tuli korralik 3h päev.

Ja nüüd kõige lõbusam, väljas +11, kohati päike.

19 jaanuar 2006

Tervis 4

Sain nüüd oma numbrid ka kätte:
Kaal 64 kg (11.02.05 sama)
Pikkus 177 cm (176,5)
Veresuhkur 4,7, kolesterool 3,91
Vererõhk 124/55 (136/70 — läheb iga aastaga madalamaks)
Hemoglobiin 151 (155, 3 aastat tagasi oli veel 164)
Veri oli üldse "väga hea" (nagu ka mullu)
Kopsumaht 4,92 (nõrk, aga parem kui eelmise korra 4,3)
EKG 5/5, "hea reaktsioon koormusele" (eelmine kord 5/4 ja "mõõdukas koormuse mõju")

Koormustest:
8 1,5 2 128
8 4,5 3 144 2,2
10 4,5 3 158 2,2
12 4,5 3 172 2,0
12 6,5 3 182
13 6,5 3 189 3,5
14 6,5 1 192
15 6,5 1 196
17 6,5 1 201
Siinkohal öeldi, et aitab küll tänaseks.
Eelmine kord olid pulsid samadel koormustel pidevalt 5-6 lööki kõrgemad.

Taastumine:
1min 169 210/0
2min 131 190/30 7,9
3min 116 155/20
TPS 416

PWC170 W / W/kg: 230/3,6 (eelmine aasta 204/3,2)
See number, nagu ma aru sain, näitab, et ma ei tööta kuigi ökonoomselt. Aga dünaamika on positiivne ja kui nii edasi läheb, olen ma kümne aasta pärast nagu Jaanus Reha.
AL pulss: 150–160
AnL pulss: 185–188

Puhtalt laktaadi järgi määrates oleks aeroobne lävi 175 ja anaeroobne 191, aga selliseid numbreid keeldus doktor välja kirjutamast. Aeroobset trenni pidi 170-se pulsiga joosta ikka liiga kulutav olema, hoolimata laktaadi numbritest.

Pikka trenni ja raskele võistlusele kästi süüa (geelid, batoonid, magus jook) kaasa võtta, kuna ma töötavat ainult süsivesikute pealt ja peale nende varude lõppemist jäävat masin seisma. On tuttav tunne küll. Pikkadel võistlustel (üle 1.40) on mul tihti probleemiks olnud, et kuigi stardis on kõht liigagi täis, saab viimasteks punktideks lihtsalt energia otsa, kõht on tühi ja ma suudan ainult puust puuni tuikuda.

Üldiselt on tore, et areng ikka toimub. Enesetunde järgi seda nii kindlalt ei ütleks, aga siin võib põhjus olla selles, et ma olen eelmiste aastate rahulikest loksumistest peaaegu loobunud ja jooksen varasemast veidi kiirema tempoga — eks siis on ka trennis natuke raskem. Mina sain doktor Lepikult kiita optimaalselt valitud koormuse (40 tundi kuus) eest, lisaks filosofeerisime hommikuks tippsportlase raskest leivast. Mul soovitati ikka koolis ka käia.

15 jaanuar 2006

4 varbaga mees

Mõtlesin ka siis et kirjutan taas üle pika aja siia suurte trenni-juttude vahele. Kahjuks ei ole minul trenno kohapealt midagi kirjutada kuna pole veel alustanud taas treenimist. Küll aga juhtus sellinne lugu, et kui reede kipsi jalalt võtsin, paistis jalg nagu normaalne. Doktor oli sinna teinud 5 ilusat õmblust. Nyyd olles kaks päeva käinud mõistsin et kõik pole siiski nagu varem ning uurima hakates leidsin ka selle põhjuse. Nimelt avastasin ma ühelt jalalt et varasema 5 funkava varba asemel nüüd vaid 4 neid- väike varvas mingil põhjusel enam liikuda ei taha. Targad ütlesid et mõne aja pärast võib taastuda a võib ka mitte. Igaljuhul kõnimist oluliselt ei sega, ilmselt jooksmist samuti mitte. Eks näis mis saab.