Kaheksa suhteliselt rasket treeningnädalat on selja taga. Esimesed kehaosad hakkavad alla andma. Valu on minu ainuke sõber! Vaim hakkab murduma. Ennekõike aga tahaks öelda, et ilgelt tahaks mõnele heale kontserdile minna. Leidsin netist ühe video ja söödan teile ka ette, et te mind mõistaksite.
Kas mõistate?
Viimase treeningtsükli viimasel nädalal juhtus nii mõndagi. Kolmapäeval ja neljapäeval käisime seltskonna kuulikindlate meestega matkal postapokalüptilisel Ida-Virumaal. Alustasime teekonda Narvast ja liikusime mööda tööstuspärandiga rikastatud maastikku Jõhvini välja. Esimesel päeval tutvusime lähemalt elektri tootmise protsessiga. Läbisime lumes kahlates 13 tunniga ca 55km ja õhtupimeduses lõpetades olid minul isiklikult pisarad silmis. Väsimus saatis mind praktiliselt algusest peale ja lainetena oli kohati valu puusades lausa väljakannatamatu. Kuna pool matkast toimus pimedas siis võib küll öelda, et kui esimeses päevapooles oli natukenegi kvaliteeti, siis viimased 6 tundi oli puhas kvantiteet. Tunnid ja kilomeetrid.
Pildil vasakult Sander, Jürgen, Lauri ja Peeter paremale minevikule pühendatud kuju juures.
Teine päev oli puhas nauding. Ronisime mööda Ida-Eesti kroonijuveele ning lõunatasime otse tuksuvas Ahtme südames. Saime enne pimeduse saabumist matkaga ühele poole ja viimane maik, mis suhu jäi, oli magus. Sellest ka kokkuvõttes positiivsed emotsioonid.
Kui algselt oli planeeritud puhkenädal ja see julgustas mind üldse matkale minema, siis kokkuvõttes oli matk nii rängalt raske, et võib vabalt numbrid päevikusse kirjutada. Matkalt siis 18 tundi kepikõndi lumes ja 75km.
Pildil meeskond matka ühel ohtlikumal tõusul.
Viimase treeningtsükli viimasel nädalal juhtus nii mõndagi. Kolmapäeval ja neljapäeval käisime seltskonna kuulikindlate meestega matkal postapokalüptilisel Ida-Virumaal. Alustasime teekonda Narvast ja liikusime mööda tööstuspärandiga rikastatud maastikku Jõhvini välja. Esimesel päeval tutvusime lähemalt elektri tootmise protsessiga. Läbisime lumes kahlates 13 tunniga ca 55km ja õhtupimeduses lõpetades olid minul isiklikult pisarad silmis. Väsimus saatis mind praktiliselt algusest peale ja lainetena oli kohati valu puusades lausa väljakannatamatu. Kuna pool matkast toimus pimedas siis võib küll öelda, et kui esimeses päevapooles oli natukenegi kvaliteeti, siis viimased 6 tundi oli puhas kvantiteet. Tunnid ja kilomeetrid.
Pildil vasakult Sander, Jürgen, Lauri ja Peeter paremale minevikule pühendatud kuju juures.
Teine päev oli puhas nauding. Ronisime mööda Ida-Eesti kroonijuveele ning lõunatasime otse tuksuvas Ahtme südames. Saime enne pimeduse saabumist matkaga ühele poole ja viimane maik, mis suhu jäi, oli magus. Sellest ka kokkuvõttes positiivsed emotsioonid.
Kui algselt oli planeeritud puhkenädal ja see julgustas mind üldse matkale minema, siis kokkuvõttes oli matk nii rängalt raske, et võib vabalt numbrid päevikusse kirjutada. Matkalt siis 18 tundi kepikõndi lumes ja 75km.
Pildil meeskond matka ühel ohtlikumal tõusul.
Tsüklile panin punkti Vana-Aasta Jooksul Rocca Al Mares. Olin juba varakult planeerinud, et sellel jooksul kontrollin esimese kahe tsükli mõju organismile. Kuna aga maha sadas ootamatult suur hulk lund, siis toimus jooksurajal kontrolli asemel hoopis eepiline võitlus inimese ja looduse vahel.
Võistluste tase oli tugevam, kui eelmisel aastal. Starti oli tulnud umbes kümmekond minu mõistes tugevamat jooksjat. Teisisõnu oli stardis 9 meest, kes suvel mind võitnud on. Kuna rada kulgeb enamalt jaolt mööda kergliiklusteed, siis joostavus polnud kõige hullem. Ainult ca 500m pikkune lõik metsa vahel oli täiesti paksus lumes. Teedel näitasid kergejõustiklased, et nad on talvehooajaks igati valmis, erinevalt minust. Lõpptulemustesse sain kirja 7. koha ajaga 22:00, mis on mullusest 52 sek aeglasem. Samas 6,2km peale Püile 1:22 kaotada pole kõige suurem häbi maailmas. Sealt ka hinnang olukorrale peale kahte tsüklit: Kõik liigub õiges suunas!
Vana-Aasta Jooksu tulemused
Mis edasi? Aeg on mahtu tõsta. Suusatada räigelt palju, joosta lumes. Looma moodi tööd teha! Juba see neljapäev olen Aastalõpuvõistluse stardis. Sedapuhku natuke kehvema paarilisega ja sega klassis. Tõenäoliselt suudan konkurentsi pakkuda vaid esimeses vahetuses. Laupäeval plaanis järjekordne tirimislaupäevak, kus saab juba korralikus metsas mõõtu võtta. Kes ise pealtvaatajana kohal pole, neile garanteerin kokkuvõtteid tuleval nädalal!
Võistluste tase oli tugevam, kui eelmisel aastal. Starti oli tulnud umbes kümmekond minu mõistes tugevamat jooksjat. Teisisõnu oli stardis 9 meest, kes suvel mind võitnud on. Kuna rada kulgeb enamalt jaolt mööda kergliiklusteed, siis joostavus polnud kõige hullem. Ainult ca 500m pikkune lõik metsa vahel oli täiesti paksus lumes. Teedel näitasid kergejõustiklased, et nad on talvehooajaks igati valmis, erinevalt minust. Lõpptulemustesse sain kirja 7. koha ajaga 22:00, mis on mullusest 52 sek aeglasem. Samas 6,2km peale Püile 1:22 kaotada pole kõige suurem häbi maailmas. Sealt ka hinnang olukorrale peale kahte tsüklit: Kõik liigub õiges suunas!
Vana-Aasta Jooksu tulemused
Mis edasi? Aeg on mahtu tõsta. Suusatada räigelt palju, joosta lumes. Looma moodi tööd teha! Juba see neljapäev olen Aastalõpuvõistluse stardis. Sedapuhku natuke kehvema paarilisega ja sega klassis. Tõenäoliselt suudan konkurentsi pakkuda vaid esimeses vahetuses. Laupäeval plaanis järjekordne tirimislaupäevak, kus saab juba korralikus metsas mõõtu võtta. Kes ise pealtvaatajana kohal pole, neile garanteerin kokkuvõtteid tuleval nädalal!
2 kommentaari:
Minu arust oli esimene päev ka äge!
Ja muide, see ronimispilt on mobiilifoto kohta ikka väga hea saavutus. Mulle tundub pildilt mägi isegi kõrgem kui looduses.
2 päeva puhast naudingut kui välja arvata, et esimese päeva viimasel tunnil hakkasid glükoositabletid juba liiga hästi maitsma ning et laviini liikuma ei saanud.
Postita kommentaar