24 märts 2006

Kangelasi pole meile vaja

Idee Göteborgi minna pakkus aastavahetuse paiku välja Sander. Tal oli seal tutvusi, kes pakkusid välja kaardid ja elamise Sävedaleni klubimajas. Reeglina lõpevat talv Rooti läänerannikul veebruariga, märtsi alguse võistluskalender on juba tihe. Panime endki nädalavahetuseks kolmele võistluspäevale kirja.
Saatus nägi tänavust kevadet ette aga teisiti. Nooremad jöteborilased polevat sellist asja oma elus näinudki. Metsa alla oli liialdamata 10–40 cm lund, linnaümbruse jooksuradadel nägime kannatlike koolitajate juhtimisel liikumas algajate suusatajate gruppe.

Lumeoludest tulenevalt pidime piirduma ühe kaarditrenniga päevas — rohkem lumes joosta oleks jalgadele juba liiga kurnav olnud. Rootsile iseloomulikult olid kõik maastikud klubimaja lähiümbruses, 15 km kaugusele kaardile sõitsime vaid korra, korra käisime autoga ka 5 km kaugusel maastikul. Õhtul jooksime maja juures Björnåsbergeti kaardil valgustatud jooksuradadel (2,5 km ringil) või metsaradadel (piinliku täpsusega kaardile vastavalt lumme sisse joostud). Korra sai käidud ka linnas mustlastega ujumas.

Mõned kaardid

Öjersjö. Tagantjärele vaadates andis sel kaardil kõige suuremaid kiirusi arendada. Tegime igaüks ~1,5 km raja (kaardil minu oma), panime selle maha, vahetasime kaardid ja jooksime teiste omad läbi. Kui Petsi kahekilomeetrine killer välja arvata, tulid päris lahedad ringid. Hoolimata aeglastest kiirustest õnnestus mõni isegi veale meelitada. Aega läks koos punktide mahapanemisega mul 1.31.


Partille-Gunnilse. A2 formaadis kaart Säve oru põhjakaldalt oli meie tavarajavenüüks. Kuigi lõunasse vaatavad nõlvad paistsid maanteelt täiesti lumevabad, oli kõrgemal metsa all lund küll ja küll. 7-kilomeetrise ühisstardi ja hajutusega raja jooksin ma 1.50-ga. Mul oli pikem hajutus ka. Ülimalt ebaselge oli 5. punkti kant. Lõpp pakkus atraktiivseid vaateid orule ja linnale.



(nime ei mäleta). Upplandis Triangelni pesa lähedal läbisid Sander ja Pets väikese ringi (otse 6–12) 1.50-ga. Olevat palju lund olnud. Vägagi. Lauri proovis ka metsa minna, aga jäi lumme kinni ja tuli autosse tagasi. Endal valutas põlv. Umbes kuu aja pärast loodavad nad seal juba võistlusi pidada. Optimistid.




Isiklikult lõppes see laager mulle veidi halvasti, kuna kui keegi meile laagris pealkirjas toodud lauset pidevalt meelde ei tuletanud, kippusid trennid minema pikaks ja väsitavaks. Ja mu vasak põlv osutus allaandjaks, nii et kaks viimast laagripäeva jäid mul päris vahele, laupäeva öösel oli valus isegi voodis külge keerates jalga kõverdada. Asi siiski areneb, suusatada pole probleemi ja teisipäeval sai tee peal lühikese jooksu ka ilma hädata tehtud.

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

kangelasi pole meile kohe kindlasti vaja... aga laager minu jaoks oli tunduvalt positiivsem kui Jürgenile - luud-kondid jäid terveks, aeglane liikumistempo lubas kaardil kõike välja lugeda, sain proovida O-ringeni(2004) maastike, mida ülivõrretes iseloomustati jne. ...kehvasti läks aga võistlusetega, sest neid lihtsalt polnud...

Markus ütles ...

kangelasi on vaja, aga mitte selliseid. loodan, et saad varsti terveks või tervemaks.

peeter ütles ...

Mul õnnestus ka võitjana välja tulla laagrist. Kuigi viimased päevad olid riski piiril minu meelest siis nüüd peale paari puhkepäeva on juba mõnus. Enne laagrit polnud veel minust mingit jooskjat, kuna seljataga oli pikk suusahooaeg, siis nüüd eile õhtul oli juba tunne teine. Ma isegi liikusin edasi joostes. 3 nädala pärast ei hoia mind enam hereford (või mis iganes loom see oli) ka kinni.

Markus ütles ...

kuulsin lauri käest, et ka sul, pets, olid mingid kogemused loomadega. hangi endale elu!, nagu sa tavatsed mulle öelda:D

Andreas ütles ...

Mul oli võimalus samas kandis (siiski merest 50-70 km. eemal) orienteeruda 1999 a. kevadel. Siis oli Rootsis ilus kevad. Samas oli Eestis sama jama, mis praegu. Nüüd olete lumes jooksmise staarid. Kahju, et katsevõistlusi lumega ei peeta, saaks kohe totalisaatoril teie peale mängida:) Pole hullu, ega kodus ka paremad tingimused ei olnud. Väike vaheldus on alati parem, kui rutiine treening. Usun, et vaatamata lumele lõikasite sellest kasu. Kahju, muidugi, et vanad vigastused välja löövad.
Jürgen, kainet mõistust! Oluliste startideni on veel aega, nii et ravi jalg terveks.

Lauri ütles ...

Minule jättis laager samuti positiivse mulje kuigi ka mina lõpuni vastu ei pidanud ja eelviimase päeva ebaõnnestunud sumpamine lumes jäigi viimaseks trenniks. Üllatav oli see et kuigi alles kuu aega järjepidavalt treenida saanuna, sain yhisstardis ja teistesgi kaarditrennides suht võrdselt meestega hakkama. Pisike vahe siiski on. Kahju vaid sellest et kogu talve kiusanud köha laagri lõpus taas tugevnes ning hetkel väga jooksmas ei käi. Muidu tänud poistele hea orgunni eest:D