02 detsember 2005

Talv, külmunud maapind, jalad...


Ilusad külmad ilmad on järjest peale tulemas - talv on juba vägagi ukse taga. Maapind on juba kõva ja külmunud. Veerpalul vorm järjest tõuseb! Orienteerujatel seevastu tõusevad mahud. Kellel kiiremini kellel aeglasemalt. Selle kõige juures kasvab aga erakordse kiirusega vigastuste oht. Vanematel kaladel peaks olema pead rohkem, et jälgida kõike märke lähenevast vigastusest. Nooremad mehed rohkem jooksevad nö valu välja ja on tahtejõuga nii asja juures, et kainelt ei jää mõtlemiseks aega.
Aga miks see kõik praegu siin nüüd kirjas on? Ikka selleks, et teie treeningrõõmu rikkuda ja muud sellist. Tegelt ei! Olukord on hoopis selline, et minu väiksed töökad jalakesed on saanud liiga palju lööke ja nüüd on tulemus käes. Nad on täiesti läbi!
Huvitav on aga asja juures see, kuidas see kõik algas. Mina jagaks vigastused laialt kaheks nende alguse järgi. Ühed saavad alguse mingist õnnetuse moodi juthumist või siis äkiliselt, näiteks lihaserebestus või jala väänamine või kuradi põlvega puu puruks jooksmine vms. Teised aga on sellised mi vaikselt vaikselt suruvad ennast peale ja koguvad hoogu nädalaid, võibolla isegi kuid ja siis kui kohal on siis halvavad igasuguse tegevuse mõneks ajaks. Esimeste vastu ei saa suht kuidagi valmis olla, st jälgida ennast. Teiste puhul on aga ainus võimalus jälgida oma keha märke.
Kui nüüd hoolega järele mõelda, siis andsid mu jalad mulle märki küll. Aga mitte nii nagu ma seda ootasin. Kolmapäeval joostes lõi tohutu valu sääreluu ümbrisesse sisse. Vasakul jalal! Noh mis seal ikka, luuümbrise põletik. See oli esimene mõte peas. Kodus veel lugesin Jooksja Tarkvarast selle kohta ja Tundus täiesti talutav. Tuleks ainult kolida jooksma pehmemale pinnase, mahte vähendada ja jala labadele veeprotseduure ja massaaži pakkuda, sealt ju kõik alguse saab. Sellest siis alustasin. Neljapäeval piirdusin ujumisega, õhtul tegin kerge jalavanni ja tegelesin oma jalgadega. Kõik ju tore ja siis All hell broke loose! Jalalabad läksid ikka korralikult paiste. Valu oli ikka kohe nii korralik, et ei lasknud uinuda. Selline tuim valu sees koguaeg. Ega siis midagi, Enne magamaminekut külma peale korralikult ja põletikuvastast geeli. Nüüd pole enam midagi teha aint geeli ja külma tulebki anda.
Aga tagasi põhjuste juurde. Neid ma otsida pikalt ei oska. Ainult liiga suur maht. Võibolla isegi mitte maht vaid liiga kiire ja suur mahu tõus. Sääreluupealt tundsin valu esimest korda mõned nädalad tagasi jooksutehnika harjutusi tehes. See aga läks kohe üle ja joostes oli tunne super. Jalalabad aga tegid esimest ja viimast korda valu jõulumäel orienteerumiste ajal. Arvasin, et see on seotud pehme pinnase ja teiste jalanõudega. Ja tõsi õhtustel jooksudel ei olnud tunda mitte midagi. Kõik tundus olevat kõige paremas korras.
Ega siis midagi, saan rohkem rõhku pöörata ujumisele ja ülakeha arendamisele. Loota tuleb, et paus liiga pikaks ei lähe. Päris Kiivikaks ära ka minna ei taha ju.
Aga olgu see teile õpetuseks, üle ei maksa pingutada ja igasse valumärku tuleb täie tõsidusega suhtuda. Pidage meeles, et "Haigus areneb aeglaselt, ent paraneb veel aeglasemalt"!
Andke kuuma!

18 kommentaari:

Andreas ütles ...

Pets, numbrid ei ole kvaliteet! Pigem harjuta 5% vähem, kui rohkem. Minul oli esimese perioodi mahutõus 30%, Aadlil 100%. Arvan, et mõlemad on sellised piiripeal juhtumid. Ei maksa unustada, et tegemist on alles detsembriga, peamine harjutamine peaks aset leidma jan-märts. Siis on lisaks mahule ka intensiivsed trennid. Lisaks kiputakse tihti ära unustama, et kõvasti on vaja treenida ka juuni-juuli. Ise olen seda viimased kaks aastat suutnud, väga hästi mõjub. Jalalabadele on muidugi parim topless jalamassaaž. Proovi, aitab kindlasti:)

Annika ütles ...

Vähemalt saad sa ujuda. Mina oma haige põlvega murran pean, mida küll ette võtta, sest valu annab ka ujudes tunda, rattagas sõites ja joostes. Et nagu muud varianti ei olegi kui 1) kannatada valu välja, lootes, et tegemist on vähese treningmahuga
2) minna kohe pensionile

Kirti ütles ...

Ega Sul väsimusmurdu jalgades ei ole? Eile nägin oma klassiõde, kellel oli liigsest asfaltil jooksmisest jalalba kipsis. Mine arsti juurde!

peeter ütles ...

Peaks nagu minema vist küll, aga siiski vaevalt et mõlemas jalas korraga väsimusmurd tuleb. Asfaldil ma ei jookse üldse! Enne maratoni mõned nädalad proovisin aga sellest ei tuld ka midagi välja eriti.

Markus ütles ...

ahneks läksid, mis muud. muidugi kahju, et lugu nii hull on, et kohe üldse ei anna olla, aga eks paraned ära. see olid vist sina, kes mulle jõulumäe laagris ütles, et peaksin oma mahu 285 tunnilt kohe 400ni viima. õnn, et sul minu silmis piisavalt autoriteeti ei ole:D
edukat paranemist!

Andreas ütles ...

Üks probleemi alge on kindlasti ka jooksujalanõudes. Vähemalt Jõulumäel oli Sul kaasas kaks paari ASICS´eid, mis olid juba kõvasti vatti näinud. Kui Sa kõvasti treenid siis pead ka varustusele tähelepanu pöörama. Sarnased vigastused on enamuses tingitud kõvast pinnasest või tugevast koormusest, kuid tihti põhjustavad seda ka ebasobivad või "läbi joostud" jalanõud. Ma julgen arvata, Erik täpsustab mind, et ühe paari jooksujalanõude eluiga ei tohiks jooksja jaoks kesta kauem, kui 2000-2500 km. Tihti säilib selle distantsi jooksul tossu pealmine materjal, kuid amortisatsioon hakkab selleks ajaks juba aeguma. Mõtle selle peale. Siiski usun, et kerge puhkus, alternatiivtreening ja uued jalanõud aitavad Su sellest üle.

Viivi ütles ...

Mis muud, kui ootame lund, et saaks suusatada...
Seniks võib ka ratast sõita. Kui õues on seda külm teha,siis saab ka puki otsas sees sõita. Veel pare, mine spinningusse, siis ei pea teleka ees õhtul püherdama.
Ah jaa! Tuli meelde, et on võimalik ka vesi-jooksmisega tegeleda. Uuri lähemalt Kirtilt.
Kiiret paranemist sulle!

peeter ütles ...

Tosse kannan ma 1000km. Minu massi juures annavad nad umbestäpselt siis alla. Tallad ma mõtlen. Praegu on uuemad tossud mul jooksnud ca 800. Ise kahtlustasingi, et probleem võib olla selles, et laagris jooksin vanade tossudega maastikul. Aga siis ei tohiks see ju probleem olla. Aga kurat seda teab. Puhkus ikka on võtmeks. Mul õnnestus täna 5% diclofenaci geeli ka saada, see tõmbab valu ära mõne ajaga äkki.

Erkki ütles ...

Kui jalalabad äkki paiste tõmbab siis on küll imelik. Ilmselt gangreen, tuleb labad ära lõigata enne kui edasi levib:)
Endal on ikka väga palju vigastusi aegade jooksul olnud. Asi, mis mind on tõsiselt aidanud on regulaarne massaaz kord nädala-kahe tagant. Tõsiselt siis. Samas maksab jälle raha, 180-200 kr kord. Õpite Lauriga koos ära ja teete üksteisele topless labamassaashi.

piret ütles ...

heh, no ma ei olegi siis ainuke.. mul sama probleem.. jalad p**** . veidi. :S no eks ma ka ürita muid tegevusi leida, nagu veidi ujuda vahepeal jne. a nhh, ikka . suht kehva lugu nagu :(

Markus ütles ...

palun kirjutage mõni uus jutt, sest need petsi jalad hirmutavad lehe külastajaid. aitäh

Anonüümne ütles ...

jalad nagu Tamme juurikad, kes on järgmine?

Erkki ütles ...

Mina olen

erik ütles ...

Heade tossude eluiga on kuni 1200 km. Nagu Chief spetsialistina ütles, on selleks ajaks nende pehmendavad omadused omadega õhtal.Kuigi nad võivad diskol käimiseks piisavalt terved välja näha, ei soovita kauem trenni teha. Eriti karm on jalgadele sügis-talvine asfalt. See on külmast eriti kõva ja lisaks libedus, mis jalalihastele lisakoormuse annab.
Muidu ilusad karvased koivad sul ...

Anonüümne ütles ...

Uut tossu peab hakkama väga ettevaatlikult kasutama, ikka nii paar korda nädalas. Kui suurte koormuste ajal tossu vahetada, siis võib jalgadega igasugu jama juhtuda. Soovitan kasutada mitut paari, siis kuluvad ühtlasemalt jala järgi. Ise jooksen lemmiktossud tavaliselt ribadeni. Jalg harjub lemmikuga nii ära, et pehmenemise kadu ei mängi enam rolli. Vaadake neegreid, panevad vabseee paljajalu. See kõik muidugi väga individuaalne, kui ei ole ikka jooksja tüüp, siis tossud ei aita siin midagi.

Markus ütles ...

lg

Marek ütles ...

Kuidas läheb karvaste jalgadega Petsil täna?

peeter ütles ...

Elan! Jalad lubavad joosta. Suusatanud olen juba omajagu. Aga kooli ja tööga on paar nädalat nii kiire olnud, et pole nagu saanud trennis käia. Kolmapäeva õhtul lõpeb loodetavasti see trall ära. Siis saab jaanuari lõpuni trenni teha täismahuga...