Kuna eelmine aasta põhimõtteliselt ei teinud ma jaanipäevast novembrini trenni, siis oli hooaja algus raske. Tuli võtta väga ettevaatlikult. Üle 40 minuti järjest joosta ei saanud kuna põlved ei kannatanud ära seda. Jalad olid nõrgad! Seega alustasin hooaega jõutreeningutega, et vaikselt jalad jooksuvalmis seada ning kergete lühikeste sörkidega 2 korda päevas kui võimalik. Esimesed kaks tsüklit läksid selle alla, siis olen vaikselt valmis.
Edasi läks kõik mahu ja kiiruse tõstmise tähe all aga krahh oli kiire tulema. Käisin ühel haigel tütarlapsel külas 30 minutit ja oligi olemas - 1 nädal voodis, 1 taastumiseks. Talve lõpul ,vahetult enne võistlushooaja algust oli veel nädalane paus seoses mao ülihappesusest tingitud kõhuvaludega. Aasta jooksul oli 3 kõhuvalude tsüklit enne kui välja slegitasin, et mis seda põhjustab ja kuidas seda vältida. Igatahes toitumine on kõige alus nagu ikka!
Edasine treening läks plaanikohaselt kuni juuli keskpaigani, kus tuli treeningpaus seoses ühe matkaga ja peale matka alguse saanud puusavalud, mis ei lasid trenni teha kuskil 25% ulatuses plaanitust. Selle alla läks ka kogu suvelõpu ja sügisene võistluste rivi. Ei ühtegi head jooksu!
Võistluste poole pealt oli aasta kesine. Viga oli ilmselt ka selles, et läksin liiga panema. Vead rikkusid peaaegu et kõik jooksud. Paremateks jooksudeks hooajal olid Jukola, EMV sprint, Balti teade, Jüriöö. Rohkem midagi eriti meelde ei tule. Teatejooksud tulid kõik hästi välja kui Tiomila fiasko välja ärvata! Kesise vormi kohta mõistlikud jooksud veel EMV pikal ja taval.
Läbikukkumised olid EMV lühi (kõige suurem läbikukkumine üldse!), Ilves 3. Rohkem selliseid suuri jamasid meelde ei tulegi praegu.
Hea meel on veel, et sain teha mitmeid jookse eestist väljas! Eriti hea meel on 8 jooksu üle soomes ja 2 üle rootsis! Need õpetasid rohkem kui aasta eestis kindlasti. Järgmine aasta peab kindlasti üritama vähemalt 15 jooksu skandinaavias tegema! Ets kae mis sellest plaanist välja tuleb!
Uueks hooajaks on planeeritud 500 tundi. Alustan ikka jõutrenniga jõuludeni, siis suusataks kui võimalik on, ja siis hakkaks jooksma. See on jämedalt öeldud. Maastikujooksu osakaalu tuleks tõsta treeningutes. Koos o-võistlustega on mul 70 tundi aasta peale seda. See on ülemõistuse vähe. suurt suutäit ei võta aga 110-120 tundi võiks ikka teha. Kahjuks siin tartus õhtuti jne ei ole võimalusi seda teha, kui just lund maha ei tule omajagu.
Ma ei oska midagi enam kirjutada, ärapanija võtab keskendumise ära. Järgnevalt siis minu hooaeg numbrites ja tabelina. Jõu ja jooksutehnika peaks kuidagi laiali lammutama vist, aga ets kae seda.
Jooks 234,1
Maastikujooks 70,65
Suusatamine 39,6
Ujumine 16,5
Jõud ja JT 22
Muu 18,3
KOKKU 400,7 h
ca 3991 km
2 kommentaari:
mnjaa. Taas hea vaadata et meil ikka tublisi inimesi klubis leidub. Ise loodan et saan ka talvel mõned suusasõidud koos suusastaar Pihliga tehtud. Oleks kindlasti väga hariv ja kasulik.
ma ei julge enda hooaja kokkuvõtet üldse blogi üles pannagi - treeningtundide arv paneb häbi tundma.
Postita kommentaar