Päikesereis on jõudnud õnneliku lõpuni. Ja tuleb tunnistada, et väga väga hea meel on koju tagasi jõuda. Kuna laagrit saatis kogu aeg totaalne ebaõnne vari, siis loodan koju jõudmisega ebaõnnestumistele lõpu teha ja elu tagasi rööpasse saada.
Alguses farsina tundunud pagasi kadumine jäigi karmiks reaalsuseks ja piltlikult öeldes veetsin kolm nädalat Hispaanias ja Portugalis teksades ja ühe paari sokkide ja trussikutega. Kiiruga Decathlonist omale mõned spordiasjad sain ja teise poole laenasin juurde. Nii tuligi käepäraste vahenditega hakkama saada. Esmalt lootuses, hiljem masenduses. Võõraste spordijalanõude kasutamine kombineeritult vigastusjärgselt nõrkade jalgadega viis selleni, et laagri viimasel nädalal praktiliselt üldse joosta ei saanud. Ibumaxi, rumaluse ja tahtejõu pealt jooksin võistlused ära aga mingit positiivset emotsiooni seal väga ei olnud. Tulemustest rääkimata. Peas lugesin ainult tunde koju pääsemiseni.
Alguses farsina tundunud pagasi kadumine jäigi karmiks reaalsuseks ja piltlikult öeldes veetsin kolm nädalat Hispaanias ja Portugalis teksades ja ühe paari sokkide ja trussikutega. Kiiruga Decathlonist omale mõned spordiasjad sain ja teise poole laenasin juurde. Nii tuligi käepäraste vahenditega hakkama saada. Esmalt lootuses, hiljem masenduses. Võõraste spordijalanõude kasutamine kombineeritult vigastusjärgselt nõrkade jalgadega viis selleni, et laagri viimasel nädalal praktiliselt üldse joosta ei saanud. Ibumaxi, rumaluse ja tahtejõu pealt jooksin võistlused ära aga mingit positiivset emotsiooni seal väga ei olnud. Tulemustest rääkimata. Peas lugesin ainult tunde koju pääsemiseni.
Oli halbu hetki!
Oli häid hetki!
Laagriseltskond oli äraütlemata huvitav. Andke andeks eestlased/soomlased aga te pole veel nii huvitavad kunagi olnud. Vapustav võimalus oli näha ühe pilguga ööd ja päeva. Kuud ja päikest sama eesmärki taga ajamas. Niivõrd erinevaid lähenemisi ja inimesi annab otsida, kui Stepan ja Yury on. Aga loodetavasti nad saavad elavateks tõestusteks, et tippu viib väga mitu teed.
Üks on looduslaps, teine on laps looduses.
Maastikud, kus lõviosa trenne tegime olid igavad. Mõned rajad ja punktid suudeti suuremate kõrgustevahedega huvitavamaks teha aga üldiselt oli suhteliselt igav mets. Sinna rajooni niipea eriti minna ei viitsi. Portugalis pakuti täiesti erinevat maastikku aga väga head olid sellest siiski suhteliselt väiksed osad. Eriti viimase päeva rada oli täielik eliidi väsitamine 3-4 kvaliteetse etapiga. Öine sprint oli lausa masendav. Ammu polnud sellist sprinti jooksnud, kus jõudis kõik etapid rahulikult ette ära lugeda. Ammu pole ka jooksnud orienteerumissooritust nii, et saaks kasutada klassiku sõnu "It was a perfectly clean race!". Teisi sooritusi vaadates peaks see sprindi raskusastme kohta midagi ütlema. Olen nende jalgade kohta ka tulemusega väga rahul.
Laager faktides:
20:27 orienteerumist
217,4 km orienteerudes
563 kontrollpunkti
23 korda kaardiga maastikul
Enda jaoks õppisin juurde mõned trikid, mida järgmisel aastal ellu viima asun. Tõenäoliselt ei tee ma enam kunagi üle nädala pikkust laagrit. 7 treeningpäeva on normaalne. Tuleval talvel teen arvatavasti 3-4 korda 7 päeva. Lootsin, et suudan pikalt laagris olla aga viimasel aastal on elu nii palju muutunud, et ei taha enam väga pikalt (või üldse) kodust ära olla.
Teiseks, kui minna võistlema, siis minna võistlema ja kui treenima siis treenima. Kahte kärbest korraga ei saa. Mõtlesin küll, et pea püsib külm ja teen võistlused puhtalt trennide vahele aga pärast oli enesetunne ikka sitt. Kui starti juba lähed, siis tahad alateadlikult ju ikka edukas olla.
Nüüd järgneb puhkus ja loodetavasti üks korralik nädal suusatamist, mille käigus võiks jalad terveks saada ning siis peaks võistlushooag vaikselt peale tulema. Sellel kevadel ma eestis väga võistleda ei kavatse. Jüriöö, EMV krossijooks? ja siis Eestikad kunagi mais. Kes rinda pista tahab, tulgu soome. Seal võistlusi jagub. Olen iga nädal stardis.
PS! Ega päris ilma muusikata ei saa, või noh, mis muusika see on.
Oli häid hetki!
Laagriseltskond oli äraütlemata huvitav. Andke andeks eestlased/soomlased aga te pole veel nii huvitavad kunagi olnud. Vapustav võimalus oli näha ühe pilguga ööd ja päeva. Kuud ja päikest sama eesmärki taga ajamas. Niivõrd erinevaid lähenemisi ja inimesi annab otsida, kui Stepan ja Yury on. Aga loodetavasti nad saavad elavateks tõestusteks, et tippu viib väga mitu teed.
Üks on looduslaps, teine on laps looduses.
Maastikud, kus lõviosa trenne tegime olid igavad. Mõned rajad ja punktid suudeti suuremate kõrgustevahedega huvitavamaks teha aga üldiselt oli suhteliselt igav mets. Sinna rajooni niipea eriti minna ei viitsi. Portugalis pakuti täiesti erinevat maastikku aga väga head olid sellest siiski suhteliselt väiksed osad. Eriti viimase päeva rada oli täielik eliidi väsitamine 3-4 kvaliteetse etapiga. Öine sprint oli lausa masendav. Ammu polnud sellist sprinti jooksnud, kus jõudis kõik etapid rahulikult ette ära lugeda. Ammu pole ka jooksnud orienteerumissooritust nii, et saaks kasutada klassiku sõnu "It was a perfectly clean race!". Teisi sooritusi vaadates peaks see sprindi raskusastme kohta midagi ütlema. Olen nende jalgade kohta ka tulemusega väga rahul.
Laager faktides:
20:27 orienteerumist
217,4 km orienteerudes
563 kontrollpunkti
23 korda kaardiga maastikul
Enda jaoks õppisin juurde mõned trikid, mida järgmisel aastal ellu viima asun. Tõenäoliselt ei tee ma enam kunagi üle nädala pikkust laagrit. 7 treeningpäeva on normaalne. Tuleval talvel teen arvatavasti 3-4 korda 7 päeva. Lootsin, et suudan pikalt laagris olla aga viimasel aastal on elu nii palju muutunud, et ei taha enam väga pikalt (või üldse) kodust ära olla.
Teiseks, kui minna võistlema, siis minna võistlema ja kui treenima siis treenima. Kahte kärbest korraga ei saa. Mõtlesin küll, et pea püsib külm ja teen võistlused puhtalt trennide vahele aga pärast oli enesetunne ikka sitt. Kui starti juba lähed, siis tahad alateadlikult ju ikka edukas olla.
Nüüd järgneb puhkus ja loodetavasti üks korralik nädal suusatamist, mille käigus võiks jalad terveks saada ning siis peaks võistlushooag vaikselt peale tulema. Sellel kevadel ma eestis väga võistleda ei kavatse. Jüriöö, EMV krossijooks? ja siis Eestikad kunagi mais. Kes rinda pista tahab, tulgu soome. Seal võistlusi jagub. Olen iga nädal stardis.
PS! Ega päris ilma muusikata ei saa, või noh, mis muusika see on.
1 kommentaar:
need fotod pole mitte fotod, vaid skeemid. Nagu konspekt!
Postita kommentaar