Võtke tormi sisse jooksma minnes pleieriga törtsuke soojust kaasa! Eile hommikuses trennis soojendas Raadio 2 mind sellise töötlusega kunagisest megahitist.
Töötlus on kõva, tõmbab moti ikka väga üles. Kahju, et puhkepäev, muidu sõidaks suusad ribadeks :D
PS! Ühe tunnustatud treeneri jutu järgi ei tohiks trennis muusikat kuulata, vaid tuleks mõelda treeningule ja selle sisule ning tehnikale (jooks, suusk).
Eesti orienteerumise lähiajaloo üks pühendunumaid (Peetri minevikukuulsustest "sõpru" ei oska siinkohal võrrelda) sportlasi - Nurme Taavi, kes püüdis alati viimseni kõik õigesti teha, muide ei lubanud sõpradel-tuttavatel isegi nende endi autos mussi (kõvasti) kuulata, sest see pidi keskendumist segama ning üldse kahjulik kõrvadele olema. Ning selle mehega vaielda juba mõtet ei olnud :)
Teiste tervisest hoolis "pühendumis-guru" ka, käies näiteks lumelaagris kõrvaltoas klapid peas magamajäänud kaaslasi äratamas, sest öösel pidi valitsema taastumiseks vajalik absoluutne vaikus.
Nii, et ärge seadke oma elu ja tegemisi mingi muusika kuulamisega ohtu!
Ega kui nii mõelda siis jagunevad trennid laias laastus kaheks - keskendumist vajavad ja mitte. Ma pole vist mitte kunagi orienteerunud muusikat kuulates. Ma ei teagi kas see üldse võimalik on!? Ja kuidagi on kujunenud nii, et ma intensiivseid treeninguid ei jookse pleieriga. Võtab tähelepanu ära. Aeroobne töö aga on puhas pleieri (viimasel ajal enamasti raadio või podcastide) töö. Ses suhtes on Taavil õigus. Parim puhkus on absoluutses vaikuses ja pimeduses! Kahjuks pole viimasel ajal mu kodus kumbagi. Kõik väljendub ka enesetundes.
Taavi kohta öeldus oli sees ka väike iroonia, kuid eks oma point ta tegmistes ikka oli. Kui sellise pühendumise pealt ka tulemust oleks tulnud, ehk oleks paljudki just tema järgi joondunud. Igal juhul nüüd, kui mees enam tõsiselt ei spordi, on rahval kohe igavamgi, sest pole laagrites-võistlustel enam kellegagi sellist sõbralikku nööki põhimõtete üle arendada.
Ennast on aidanud pikkade monotoonsete trennide vastu laagrid (vaheldus) ja ka iga paari aasta tagant kolimine uude kohta (ka vaheldus tuttavatele ringidele ja kohtadele). Näiteks Itaalia ja Kanada loodus ning mägised maastikud kohe kutsusid trenni ja ei olnud üksi üldse nüri, mida ei saa samas kodu-Eesti kohta öelda.
Olen täheldanud ka, et kui teha trennis lõike, jõuelemente, kaarti vms. pikkade trennide sees, siis läheb ka aeg kokkuvõttes kiiremini.
Muusika kohapealt olen enda puhul märganud, et varem kahevõistlust tehes pani muss enne hüppe- või murdmaavõistlust adreka mõnusalt käima. Praegu aga enne o-starte väga actionisse ei taha minna, pigem on parim selline optimaalne erutusseisund. Küll aga võib enne teate avavahetust või mass-starte.
Muidu aga jõudu meestele, kes siin enne rääkisid! Tegu on vist hetkel ühtede enimtreenivate orienteerujatega. Ootame varsti tulemusi!! :)
Tavalised mahu-jooksutrennid lähevad ikka muusika saatel. Kõik lood on kindlas rütmi (löökide arvu) vahemikus, mis üldjuhul tagab ühtlase tempo kogu treeningu vältel.
5 kommentaari:
Töötlus on kõva, tõmbab moti ikka väga üles. Kahju, et puhkepäev, muidu sõidaks suusad ribadeks :D
PS! Ühe tunnustatud treeneri jutu järgi ei tohiks trennis muusikat kuulata, vaid tuleks mõelda treeningule ja selle sisule ning tehnikale (jooks, suusk).
Eesti orienteerumise lähiajaloo üks pühendunumaid (Peetri minevikukuulsustest "sõpru" ei oska siinkohal võrrelda) sportlasi - Nurme Taavi, kes püüdis alati viimseni kõik õigesti teha, muide ei lubanud sõpradel-tuttavatel isegi nende endi autos mussi (kõvasti) kuulata, sest see pidi keskendumist segama ning üldse kahjulik kõrvadele olema. Ning selle mehega vaielda juba mõtet ei olnud :)
Teiste tervisest hoolis "pühendumis-guru" ka, käies näiteks lumelaagris kõrvaltoas klapid peas magamajäänud kaaslasi äratamas, sest öösel pidi valitsema taastumiseks vajalik absoluutne vaikus.
Nii, et ärge seadke oma elu ja tegemisi mingi muusika kuulamisega ohtu!
Ega kui nii mõelda siis jagunevad trennid laias laastus kaheks - keskendumist vajavad ja mitte. Ma pole vist mitte kunagi orienteerunud muusikat kuulates. Ma ei teagi kas see üldse võimalik on!? Ja kuidagi on kujunenud nii, et ma intensiivseid treeninguid ei jookse pleieriga. Võtab tähelepanu ära.
Aeroobne töö aga on puhas pleieri (viimasel ajal enamasti raadio või podcastide) töö.
Ses suhtes on Taavil õigus. Parim puhkus on absoluutses vaikuses ja pimeduses! Kahjuks pole viimasel ajal mu kodus kumbagi. Kõik väljendub ka enesetundes.
Taavi kohta öeldus oli sees ka väike iroonia, kuid eks oma point ta tegmistes ikka oli. Kui sellise pühendumise pealt ka tulemust oleks tulnud, ehk oleks paljudki just tema järgi joondunud. Igal juhul nüüd, kui mees enam tõsiselt ei spordi, on rahval kohe igavamgi, sest pole laagrites-võistlustel enam kellegagi sellist sõbralikku nööki põhimõtete üle arendada.
Ennast on aidanud pikkade monotoonsete trennide vastu laagrid (vaheldus) ja ka iga paari aasta tagant kolimine uude kohta (ka vaheldus tuttavatele ringidele ja kohtadele). Näiteks Itaalia ja Kanada loodus ning mägised maastikud kohe kutsusid trenni ja ei olnud üksi üldse nüri, mida ei saa samas kodu-Eesti kohta öelda.
Olen täheldanud ka, et kui teha trennis lõike, jõuelemente, kaarti vms. pikkade trennide sees, siis läheb ka aeg kokkuvõttes kiiremini.
Muusika kohapealt olen enda puhul märganud, et varem kahevõistlust tehes pani muss enne hüppe- või murdmaavõistlust adreka mõnusalt käima. Praegu aga enne o-starte väga actionisse ei taha minna, pigem on parim selline optimaalne erutusseisund. Küll aga võib enne teate avavahetust või mass-starte.
Muidu aga jõudu meestele, kes siin enne rääkisid! Tegu on vist hetkel ühtede enimtreenivate orienteerujatega. Ootame varsti tulemusi!! :)
Tavalised mahu-jooksutrennid lähevad ikka muusika saatel. Kõik lood on kindlas rütmi (löökide arvu) vahemikus, mis üldjuhul tagab ühtlase tempo kogu treeningu vältel.
Postita kommentaar